No tere elupäästja

Klõpsutades hommikul lülitit, tuli välja, et elektrit ikka veel pole. Ütlesin vennale, et ta teeks vastaka mulle, kui elekter tuleb ja läksin ise Hurdale tööd tegema. Seal muidugi oli elekter. Kõige haigem oligi see, et meil alevis polnud elektrit, aga kuskil maakolkas oli. Käisin isa juures arvutis, seni jõudis aga isa ühe koorma puid veoauto kasti panna ning ma pidin need hiljem kuuri pilduma ja siis uue koorma peale viskama ja õnneks siis oligi kõik, sest mu töö oli põhimõtteliselt ühe inimese poolt ära tehtud. Aga sellest ühestki puude mahapildumisest sai kätele vähemalt head trenni.

Vahepeal tuli ajaleht ka, aga mu lugu seal polnud, sest nädalavahetusel oli palju muid üritusi, mida kajastada. Sain isalt teada, et sellel nädal filmitakse Ühikarotte Võrumaal, mille peale ma tahtsin kaa näha, aga ma ei tea täpsemalt, kus filmitakse.

Töö tehtud, avastasin, et vend oli vastaka teinud. Nüüd hakkas umbe kiire kojuminekuga - elekter, lõpuks ometi. 48 tundi, aega läks aga asja sai. Muidugi polnud venda kodus, kui ma jõudsin ning pidin talle helistama ja siis võtme järgi minema ta sõbra poole.

Nii kui arvutisse sain, hakkasin pilte üles laadima ja rääkima kõigiga. Ma olin jumala kindel, et ma täna end arvuti tagant ei liiguta, aga siis Cuky kutsus Sännasse võrku mängima. Ma ei viitsinud alguses eriti minna, kuna ma võrku mängida eriti ei oska, aga lõpuks ikkagi läksin. Kutsusin teised ka. Ma hakkasin elu hilja minema, mõtlesin, et kõik teised on raudselt kohal, aga kui ma sinna jõudsin, siis oli seal ainult Deivi ja mingid lambikad Vändrast, mängisid võrku. Silva, Silver, Risto ja Grete tulid ka sinna. Silver hakkas muidugi rebima jälle. Vaatas, et mul ka Classic, nagu Ristolgi.
Silver: "Seal on ka üks Classic, tuksub seal vaikselt." ( Risto ratta kohta) Risto vaidles, et tal parem Classic - mida väiksem number, seda parem, aga tegelikult on vastupidi. Õigepea tulid kõik rolludega - Jaanus, Kristjan Cukyga ja Atu Marioga. Siis Lossu ema tuli poodi ja Lossu tuli ka meie juurde. Poisid hakkasid võrku mängima, kutsusid meid ka, aga ma vaidlesin, et ma ei oska mängida. Lõpuks läksime natukeseks platsi peale, aga ma ei näinud üldse, kui pall tuli, sest päike paistis otse silma. Enamus aega oli pall kuskil piirdealast väljas ning Atu pidi sellele koguaeg järgi jooksma. Iga ta 3. lause oli: Minge vi**u!"
Silver, Risto ja Grete mängisid samal ajal jalkat. Me istusime maas ja siis Sillu lennutas palli me juurde sõnadega: "Söötsin publikusse palli!", mille peale ma palli talle tagasi viskasin ja Sillu ütles: "Oii publik läks vihaseks.", aga Grete sai kogemata palliga vastu nägu.

Kõigil oli umbe kuum ja siis mindi ujuma. Oleks tahtnud ka, aga mul polnud ujumisriideid seljas, aga vähemalt me saime naerda, kuidas nad mingeid üliägedaid hüppeid vette tegid. Lõpuks ujusid kõik teisele kaldale ja Atu jooksis ka sinna. Otsem tee tagasi oli üle jõe, kust teised läksid, aga Atu läks teksadega sealt läbi ja sai ikkagi märjaks, kuna seal oli vesi enamvähem vöökohani. Läksime tagasi rollude ja rataste juurde, kus Sillu oli Grete koti puuotsa riputanud. Mõtlesime Jaanuse juurde võrku mängima minna. Ma hakkasin ees minema ja jõudsin enamvähem samal ajal kohale, kui teisedki. Me läksime Silvaga kohe batuudipeale hüppama. Teised

mängisid kõik teiselpool aeda võrku. Pall aga kukkus pidevalt sinna poole aeda, kus me olime ja ma pidin tagasi viskama. Risto ajas koguaeg, et: "Ou pix32, viska pall siia!" jne.
Lõpuks, kui me ei viitsinud enam batuudipeal hüpata, läksime ka teisele poole aeda, aga pall lendas just üle aia, mille peale Mario ütles: Pix on offline.
Cuky: "Connection problem" vms.

Hakkasid ajama, et me omavahel spammime Marioga ja feimime jne. Ma ei jõudnud ära naerda, kui segast nad ikka panna võivad. Lõpuks hakati üldse reklaame parodeerima.

Sillu lõi jalgpalli minuni: "Ma nudgesin!"

Ausõna ma ei jõudnud naerda enaaaam. Mingi msni teema, keegi ütles, et ma olen away peal praegu.

Sillu pani Mario kohta hästi: "Meil on siin Super Mario pommitaja.. Luigi."

Varsti lendas pall jälle üle aia. Cuky: "Atlas vedas alt praegu!" ja laiutas käsi ning tegi mingi kung-fu bandat seal. Hüppas üle aia ja siis võttis palli, tegi selle kukerpalli ja tuli uue hüppega üle aia.

Siis ma avastasin, et taevas on täna superhea jälle - roosa taevas ja lumivalged pilved. Läksin pildistama, kui avastasin, et põuavälku lööb pilvede sees ja kuskilt kostus õrnalt mürinat ja ma paremaks pidasin kodu poole liikuma hakata, sest ma ei tahaks taaskord jälle äikese kätte jääda, mida aga sel päeval õnneks ei tulnud. Kõik jäid veel sinna ja karjusid: "Tsauuu!" järgi. Kunagi võiks jälle nendega midagi teha :)

Sõitsin koju, kui isa helistas ja tänas ikka, et ma tal puud kuuri aitasin vedada, sest ta arvas, et nüüd hakkab vihma ka veel sadama ja siis puud oleks jälle vihma kätte jäänud. Koju jõudnud, hakkasid kõik seletama kohe - Carru, Bestikas jne.

Rääkisin Martiniga ka. Ta esimesed sõnad olid: "No tere elupäästja!" Hea on teada, et ma kellegi elupäästja olen :)

Hauka laat jätkub täies hoos

Esimene mõte - eii ole ikkka veel kelll nii palju. Lendasin pessu, samal ajal jõudis isa kõik mu 3 telefoni läbi helistada ja lõpuks ise kohale ilmuda. Seni, kuni ma end Antslasse minekuks kokku pakkisin, passis ta reidis. Tahtsin ise autoga Antslasse sõita, mida ma ka sain ja lõpp oli eriti äge, kui ma jälle kurvides gaasi litsusin ja isa kõrval röökis. Jõudnud Antslasse, viisin asjad telki, kus Kerli oli just ärganud. Parkisime auto kuhugi ära ja siis pani isa korstnapühkija kostüümi selga. Aitasin ka tal sättida veits ja läksime siis korstnapühkijate telgi juurde, kus veel vaikus oli, sest kõik olid eilsest katki. Sain ka issiga natuke hommikul ringi kõndida laadal ning tähelepanu tema kaudu püüda. Nägin juba Evertit jaa lõpuks me läksime isaga korstnapühkija telgi juurde tagasi, kus ma tegin paar kõnet ning läksin üksida jalutama, seniks kuni teised jõuavad. Nägin Timot ja Ricot ning läksin Age juurde, kes sattus igasugustesse seiklustesse oma jäätisemüügi rattaga. Alguses tulid mingid hullud ta ratta peale turnima ja seda näppima ning kõige tipuks lõhkusid päiksevarju ära, mida nad korda üritasid teha, kuid asjata. Saime neist õnneks lahti, aga siis ilmusid Kangur,Tanel ja Keijo välja, kes hakkasid ka Aget kiusama. Kangur ronis ratta selga ning Keijo ja Tanel jamasid katkise päevavarjuga. Ma ei viitsinud enam selle liikuva katastroofiga kaasa minna ja jäin Egle juurde, kes samasuguse rattaga ringi sõitis, aga enamus aega ikkagi paigal oli. Rääkisime juttu, kuni Annu sinna tuli ja me ringi jalutama hakkasime. Tegin oma ainukese asjaliku ostu - püksirihma, mille müüja nii sõbralik oli ja veel igasuguseid asju pähe määrima hakkas ning me kiirelt sealt minekut tegime.

Nägin Kalle fämilit, kellega pikemalt juttu rääkima jäin. Andsin selle foto Kalle ema kätte, mis ma kokku töötlesin (üleval see pilt, kus me väiksed oleme ja all see, millised me praegu oleme). Kalle ema kutsus külla meid ikka ja üldse pani head juttu nagu alati. Tore oli neid üle pika aja näha jälle :)

Ostsime jääjooki, mille järjekorras seistes Cuky ja Kevin sinna ilmusid ja olid ka ilmselt ujumast tulnud, kuhu me just parasjagu minna tahtsime, õigemini mina tahtsin ja ma neilt suunda küsisin, et järve poole liikuma hakata. Cuky juhatas teed, milleks me pidime koguaeg otse kõndima. Kevin ütles, et 500 meetrit, aga Cuky ütles, et talle tundus küll kohale jõudes, nagu 1 km. Niisiis oli heameel, et me ikka õiges suunas liikuma saime ja järve äärde jõudsime. Läksin üksinda ujuma, kuna Annu ei tulnud. Umbe hea jahe vesi oli, sest see järv on jõe peale paisutatud ja oli peaaegu sama hea, kui jõe vesi, aga see oli ainult positiivne, sest väljas oli ikka väga palav. Lootsin, et kui ma selle päeva kuumaga üle elan, siis võiks ikka kuumarekord ka ära tullla, aga eii.
Kõndisime Annuga mäest üles, et laadale tagasi minna. Nägime Atsi, kes oma sugulaste juurde oli tulnud ja ka meiega liitus. Villu juba helistas ja ajas juhet kokku, kuna ma ei saanud aru kus ta on ja tema ei saanud aru, kus ma olen, aga lõpuks ta jõudis, sinna kuhu ma käskisin. Enne seda kohtasime samas jääjoogi järjekorras Kädit ja Taurit, kus ennem Cukyt ja Kevinitki. Kädi ja Tauri liitusid ka meiega, jõudsime Villu juurde ning käisime kõik ringi igalpool. Kõndisime, siis üks väike poiss oli vankris, mööda minnes tõmbas kleidisabast mind. Ma hakkasin täiega naerma, tolle ema ka naeris ja vabandas.
Kõigil oli kõht tühi ja otsustasime diili teha, et kes mida ostab. Ma ostsin üliheaad läti leiba - 70 krooni, suht suva. Ats ja Villu ostsid suitsuvorsti. Ma olin just jääjooki ka ostnud, aga see oli nagu siirup - jääd üldse polnud ja nii ma käskisin selle Villul ära juua. Suundusime bussijaama juures olevasse parki. Tauri istus kohe kännuotsa ja ma vaatasin hoolikalt ringi enne maha istumist, et sipelgate sisse jälle ei istuks. Mille peale Tauri hakkas haigelt rebima ja teised jälle nii kõveras olid.

Tauri: Biku, ma tean mida sa tundsid..

Mina: noh?

Tauri: Seda väikest karvast punast sipelgat.
Villu ja Ats hakkasid muidugi oma kõnestiilis vorsti pärast vaidlema.
Villu: Murran praegu pooleks v?

Ats: Söön praegu ära v?

Kõht enamvähem täis, liikusime linna poole tagasi, kuni mul tuli tahtmine ujuma minna ja teistel ka juba nii palav oli ja nad kordagi veel ujumas polnud käinud, siis tegime järve äärde minekut.

Igakorraga ilmus randa aina rohkem rahvast. Läksime võimalikult kaugele ja alles nüüd ma avastasin, et see nn. järv ongi koguaeg sama sügav - jalad küündisid igalpool põhja. Ujusime vesiroosideni, kust enam edasi eriti minna ei tahtnud. Läksime suht ruttu ära, tagasi laada poole kõndides, hakkas jälle kuum. Kuna me tahtsime asju vaadata ja poisid ei viitsinud vaadata, siis saatsime nad seniks poodi jooki ostma. Tauri ostis cocat, mis hiljem ringile läks ja natukenegi jahutas. Vahepeal läks Annu ära ja me läksime uuele ringile kõndima. Tauri ostis endale selle linnusiristamise moodi asja ja kuna meil jälle nii mega kuum oli, siis läksime kuskilt iks kaudu jälle ujuma. Jõudsime järve teise äärde ja kõndisime seal ikkagi õigesse randa. Villu ja Kädi jäid randa passima, me läksime Atsi ja Tauriga ujuma. Rahvast oli veelgi rohkem. Üritasime seekord kauem vees olla, et jahedam hakkaks, aga asjata, sest tagasi minnes hakkas ikka kuum.

Tauri ja Kädi läksid vanaema juurde ja ma veendsin Atsi ja Villut ringi jalutama. Helistasin Kerlile, kes oli koos Egle ja Agega kesklinnas. Kutsusin neid ujuma, aga nad pidid telgis riided ära vahetama ning läksimegi uuesti Nässu järve äärde. Seekord oli kõige pikem teekond, sest telk on ühes linnaotsas ja järv teises. Kohale jõudnud, olin ma juba piisavalt väsinud, jalad valutasid. Imsi oli ka seal ning oli oma näpu vettehüpates veriseks hüpanud ning vehkis sellega, nii et Agel ka käsi ta verega koos oli.

Kerli ja Ats tulid ujuma minuga. Teised jäid kaldasse passima. Nagu ma Kerlile kunagi lubasin msnis, et see suvi lähme kindlalt koos ujuma, siis nüüd ma ei jõudnud ära särada jälle, et see plaan täitus. Ma seletasin Kerlile, kuidas ma üldse ei jõua romurallile minna - parem lähen magan telgis. Sellepeale, aga ujusid kaks kutti me kõrvale ja hakkasid seletama: "Mis magama, pidu tuleb panna, me küll magama ei lähe." Seletasin neile, et ma nii väsinud, aga siis ma hakkasin nende sõnade peale mõtlema ja ma ei plaaninud magama ikkagi minna. Tagasi minnes, läksime poodi, kus oli mega hea jahe. Ostsime jooke, mis siis, et me alguses ära ei suutnud otsustada, et mida osta ja ma teada sain, et Nipernaadisid on nii palju erinevaid sorte, aga lõpuks me siiski kõige tavalisema ostsime. Ostsin 2 ginni ka ja d-lighti kellegile. Nagu ma juba päeval laulsin: "Joogid minu poolt", siis nii oligi, vähemalt selle viinaga. Aga kuidas sa ikka sõprade käest raha küsid ;)

Läksime telgi juurde. Ats hoidis alkoga kotti süles, sest see oli nii täis, et muuljuhul oleks sellel lihtsalt põhi alt ära kukkunud.

Ats: "Biku vaata, kill-koll" ja kolistas kotti
Villu: Kill-koll, Ats on loll.

Sõime kõik jäätist ja siis Age ütles millegi peale: "Egle, ega sul kõvemaks ei lähe."

Egle: "Ma tean, mul juba tilkus." (Ütles Kerlile jäätise kohta seda tegelt, aga hästi kukkus välja)

Jõudnud lõpuks telgi juurde, vedasin oma magamiskoti välja, kuhu kohe pikali viskasin. Kõik mölisesid: "Biku ära magaaa!", nii kui ma silma ainult korraks kinni panin. Egle ja Age ema oli ka sinna tulnud ja me panime kiirelt alko koti telgi uksest sisse, Egle aga ei teadnud seda ja läks telki nii, et see kõik kolises ja nende ema küsis, et mis teil seal koliseb, külma ei taha jooke panna v? Tagasi tulles tuli Egle sama kolinaga välja. Me ei suutnud naeru enam tagasi hoida.

Siis pakkus Egle ja Age ema, et kas me ujuma ei taha minna. Keegi ei viitsinud enam, aga kuna seekord autoga sai minna, siis ma olin käpp, Ats tuli ka ja Egle ise ka sai lõpuks ujumisriided ja tuli. Käisime kiirelt vees ära ning läksime autosse. Seekord oli umbe hea, sest väljas polnud enam nii kuum ja autoga sai tagasi, seega ei hakanud kõndides kuum. Jõudsime tagasi, siis Age oli mu magamiskoti hõivanud, aga sain ta sealt pealt kiirelt maha ning hakkasin oma asju lahti pakkima. Kuna mul kõht tühi oli, siis loovutas Age ühe oma saiakese mulle. Nii me siis sõime seal veits, seni kuni teised sättisid.

Lõpuks ma hakkasin ka mõtlema, et mida selge panna ja sättisin end ka valmis. Seni, kuni ma sättisin oli terve telgi ümbrus mu asju täis. Age kiusas vahepeal Atsi oma kammiga ja läks siis kuhugi, Ats tuli meiega kuni sissepääsuni kaasa ja läks siis minema. Me läksime Villuga romurallile, millel 1. round juba läbi oli. Kui piletit ostma läksin, siis anti mulle 150 kroonine pilte, ma küsisin, et õu 100 krooni vähe ei pidanud olema v? ta küsis, et kas ma olen 17, muidugi ütlesin, et olen. ostsin käepileti ka, niiet 150 läks ikkagi - suht odavalt.

Vaatasime alguses mäe pealt ja teise remondi pausiajal läksime toolide peale istuma. Siis vaatasin, et keegi koputab seljale - See oli Kädi, kes oma sõbrannaga oli ka romurallit vaatama tulnud. Nad liitusid ka meiega. Seletasin seal, mille peale ta sõbranna kohe vahele jutustama hakkas. Ma olin teda ennist päeval näinud, kui ta Kädile seletama tuli, kuidas ta päeval roheline vest seljas töötas ja mingeid valesti parkijaid vist idioodiks sõimas. Kui järgmine round algas, siis ta vedas meid kõige ette vaatama, kus oli üsna tolmune, eriti kui kaks autot täpselt me nina all kokku sõitsid. Mu digikas ja Kädi digikas oli paksult tolmu täis, mille pühkimisele ma nii kaua aega kulutasin. Siis Kädi sõbranna hakkas meid kiusama, muudkui pildistas, mille peale ma teda segaseks pidasin. Üldse on ta nii super energiline.

Aga rääkides romurallist, siis ma elasin ikkagi oma iga aastasele lemmikule - Üllar Sikule kaasa, kes sõitis seekord kollase taksoga, mis ka võitis. Vahepeal helistas Tauri Kädile ja ütles, et mu isa oli reporteris, seoses selle liiklusõnnetusega, kus nad pulmaväravaid tegid. Helistasin selle peale isale, aga ta ütles, et ta juba vaatas ka seda kellegi pool. Siin ka video sellest: www.reporter.ee/2010/08/07/pulmalistelt-viina-noutanud-seltskond-molkis-teele-ette-keerates-pruutpaari-limusiini/

Nii, kui romuralli läbi sai, läksime telgi juurde, sest Egle saatis juba sõnumeid, küsides: "Kuna me tuleme?" Kõndisime telgi juurde ja siis ma äkki avastasin, et me oleme mingi 2 tundi selle Kädi sõbranna koos olnud ja ma ei tea, mis ta nimigi on. Jõudsime vahepeal telgi juures ära käia. Juua ja pilte teha, kui tagasi tulles alles välja tuli, et ta nimi Carmen on. Tavaliselt inimestega suhtlema asudes, ma küsin alati esmalt nende nime, ma ei tea, kuidas ma seekord nii juhe olin ja alles hiljem sellele mõtlema hakkasin.

Läksime kõik koos Kindla Koha juurde, kus käis pidu juba täies hoos. Tantsisime, tegime kõigiga koos pilte ja Carru säras nii, et vähe pole. Ta üldse nagu duracellijänes. Siis me sattusime veel ühele lainele, kuna mõlemad fännasime kunagi Vanilla Ninjat, siis hakkaski Lenna laval esinema ja me tormasime Carru ja Kädiga tagasi laululava juurde. Teised jäid Kindlasse Kohta, et hiljem järgi tulla, kui Shanon esinema hakkab. Kädi ja Carru tegid võiduauto juures pilti ja siis läksime lava ette Lennat fännama, mis siis, et me ühtegi laulu ei teadnud. Alles lõpus, kui Carru sõi ja me Kädiga niisama istusime, tulid tuttavad laulud, aga siis me laulsime niisama kaasa, lavaette ei viitsinud minna enam. Hiljem küsisime Lennalt autogrammi ja siis Carru ei jõudnud ära seletada Lennale, kuidas ta kunagi Vanilla Ninjat fännas ja kui Lenna küsis, et kes plaati ostab tahab, siis Carru talle seletas, et masu aeg on jne. Ma olin nii kõveras juba. Aga vähemalt ma sain Lenna käest autogrammi ühe vana Vanilla Ninja postripeale ja pilti tegime kaa.

Egle, Age, Kerli ja Villu olid ka sisse tulnud, kutsusime nad ka enda juurde. Ott oli ka juba lava taga, Carru ja Kädi tegid temaga kiirelt pilti ja küsisid autogrammi ning siis läksime kõik lava ette. Ma olin pool kontserdit lava ees ära ning läksime siis taha poole istuma, kuna jalad olid ikka täiega väsinud. Mul tuli meelde, et olin Kallega päeval rääkinud ja ta lubas millalgi Antslasse tulla. Praegu oli ta aga Linnamäel mingil sünnipäeval. Saatsin talle sõnumeid, mille peale ta ütles, et kõik on segi ja magavad ja tal umbe igav seal olla on. Kutsusin teda Antslasse, kuna tal millegagi tulla polnud, siis pidi ta 3 km jala kõndima, et suure teepeale jõuda ja hääletama hakata. Ta veel küsis, et lubad, et sa niipea magama ei lähe, kui ta Antslasse tuleb. Mille peale ma ütlesin, et ma ei lähegi arvatavasti magama ja ta hakkaski Linnamäelt Antslasse liikuma. Elu hea meel oli, et ta tuleb, kuigi ma ei uskunud, et ta nii pea jõuab.

Lõpuks, kui Shanon lavale tuli, olin natuke Carru ja Kädi juures ning läksime siis Villuga telgi juurde, kuna ma tahtsin pükse jalga panna. Tagasi tulime, siis Kädi ja Carru olid lava eest juba ära tulnud ja ootasid, kuni Taavi lavalt maha tuleb ja autogrammi või pilti saaks. Carru lärmas seal jälle ega tahtnud Villule mütsi tagasi anda. Lõpuks, kui Shanon kontserdi lõpetas, tegid kõik Taavi Immatoga pilti. Egle tahtis ka, aga Taavi läks just minema ja siis Egle oli nii kurb, et ta ei saanudki pilti teha.

Läksime telgi juurde, kõigil oli mega joogijanu. Jõime ja läksime siis Kindlasse Kohta. Egle jäi telki magama. Kindlas Kohas oli ka mingi üli palju rahvast, aga õnneks me saime ühe laua, kuhu osad istuma jäid, kui me tantsima hakkasime. Ahto tuli ka ja siis nad olid Kerliga nii armsad koos jälle :) Tantsisime seal. Carru avastas, et ta vanemad on ka seal ning oleks maa-alla vajunud vist, kui neid nägii. Äkki saatis Kalle sõnumi, et ta sai autopeale ja jõuab varsti Antslasse. Seletasin talle ära, et kuhu ta tulema peab ja läksime siis Kädiga talle vastu. Ta oli parajalt segi vist, ning ta hakkas kohe jutustama oma seiklustest, kuidas ta siia sattus ja mis vahepeal kõik juhtus.

Ta oli tulles oma lemmiku seljakoti lukk katki läinud ja ta oli koti endale tagurpidi selga pannud. Siis ta rääkis kuidas mingi vanamees, kes Venemaalt suitsu ja bena toob ta peale oli võtnud jne. Igatahes me saime Kädiga suht naerda ta seikluste üle. Aga vähemalt ta oli kohal ja mul oli hea meel, et ta mu palumise peale kõndis 3 km jala ja hääletas Antslasse.

Läksime Kindlasse Kohta, kus polnud mitte kedagi me seltskonnast enam. Villu ja Age läksid telki ja Kerli ja Ahto olid neid saatma läinud. Kuid tulid õigepea tagasi meie juurde. Kalle pani coca ja viina lauapeale, et jooma hakata, aga turva võttis talt viina ära ja viskas lihtsalt lambist minema, kuna seal ei või viina olla. Suht haige...

Läksime tantsima, alguses Kerli ja Ahto tulid ka, aga nad ei viitsinud ja siis me tantsisime kolmekesi. Elu hea muusika oli vähemalt. Kalle ikka põdes, et äkki turva tuleb võtab veel talt midagi ära, aga õnneks ei tulnud ja ta pakkis ruttu joogid kotti tagasi ära. Pidu pidi 3ni kestma, aga kolmeks jõudis alles Kalle sinna ja pidu venis poole 4ni vist. Üldse kõik asjad venisid, sest Shanongi tuli alles mingi kell 1 lavale.

Kalle tahtis jooma hakata ja nii me läksime Kindlast Kohast minema ära. Kõndisime telkide poole, kus äkki märkasime pargipinki. Ma olin sealt täna mingi 10 korda mööda kõndinud ja varem seda pinki seal polnud. See oli pooleldi pikali, aga me ei viitsinudki edasi kõndida, tõstsime pingi kõnniteele ja hakkasime jooma. Keegi ütles, et äge tool meil, mille peale Kalle ütles, et jah me rottisime selle siitsamast. Kuna me Kädiga mõlemad blondiinid olime ja Kalle me keskel istus, siis kõik kes mööda kõndisid, näitasid (Y) meile. Kõik, kes autoga mööda sõitsid lehvitasid ja üldse seal liikus igasugust ägedat rahvast.

Ahto ja Kerli tulid ka lõpuks korraks meie juurde, kui Kindlas Kohas pidu läbi sai. Mõlemad olid nii väsinud ja Ahto läks Kerlit telki saatma. Tüki aja pärast tuli tagasi, pooleldi unes kõndides ja lubas asju kokkupanema minna.

Me pidime ka Kallega tegelikult kunagi telki minema ja Kädi vanaema juurde, aga nagu edaspidistest seiklustest selgub, siis...

Rääkisime juttu seal. Üldse haigelt jutt jooksis ja ma imestan, et vaatamata aastatele ja vahemaadele pole me üldse kaugeks jäänud. Kädil oli vist päris huvitav me lapsepõlve jutte kuulata. Vahepeal rääkisime muust ka, nii et Kädi sai ka kaasa rääkida.

Siis kõndisid ühed mööda, kes jala Kobelasse läksid. Soovisin neile: "Head teed!", mille peale nad tänasid ja lauluga edasi läksid. Siis sõitis mingi Nissan mööda, vaatasime alguses, et haige tümm tuleb, aga kui see lähemale jõudis tuli autost Tõnis Mäe-Koit, vähe ei naernud seda, eriti kui pärast tänava lõpus mingi mees kõva häälega sama laulu kaasa laulis. Mega hommiku tunne tuli juba, aga polnud ime ka, kell oli mingi 03.45 siis.

Vahepeal kõndisid mingi 3 tšikki mööda, tagumine haigelt uimas ja siis need teised kaks sõimasid teda, et mida sa uimad jne. Ma pahandasin nondega, et nad nii halvasti oma sõbrannale ütlevad. Aga nad sõimasid ikka edasi oma sõbrannat. Kalle ka seletas neile, et kuhu te ikka kiirustate, aega on. Siis tuli politsei. Kädi oli suht palju juba joonud. Kalle ütles, et pane jooksu, aga ma ei lubanud, sest siis oleks ment aru saanud, et ta joonud on ja järgi jooksnud. Mendid sõitsid umbe aeglaselt, ma tegin umbe tuima näo pähe. Viin oli tooli all nad arvtavasti nägid, aga ju arvasidki siis, et me täisealised. Kuigi me Kallega olimegi ju. Ja nii sõitsidki nad mööda ära.

Siis ilmusid mingi 3 hullu välja. Üks karjus keset teed, et ta on eestlane, endal oli tagataskus pudel, mille sees oli Eesti lipp. Ma ütlesin, et täna pole riigipüha, mille peale ta küsis, et mis päev täna üldse on. Nad olid peaaegu mööda ära kõndinud, kui Kalle tundis ära, et üks neist on mingi ta tuttav Taavi, mille peale nad meie juurde tulid. Too, kellel Eesti lipp oli hakkas mulle seletama, et ta teab mind, kuna ma olen Age ja nende sõbranna. Jäingi temaga rääkima, Kalle rääkis samal ajal Taaviga ja too keskmine kõikus ega saanud midagi aru. Üritas mulle selgeks teha, et ta ka teab mind, aga ta ajas mind ilmselt kellegiga sassi. Too, kes Age kaudu mind teadis - Maikel oli ta nimi vist pani kahe kroonise põlema. Ma ei lubanud, aga ta ei kuulanud mind. Muide siit saigi algus M-tähtede värk, kui kõigi nimed, kellega me rääkisime algasid M-tähega. Maikel seletas, et ta on mingi sportlane ja kuidas nad kuskil mäeotsas telgivad ning ta juba mitu korda sealt alla on kukkunud ja püksid ning pluus kõik rohused olid.

Kui nad lõpuks minema läksid, siis oli vahepeal üsna rahulik. Nad olid öö ka valgeks rääkinud, sest väljas oli täiesti valge, kui nad ära läksid. Siis tuli Aimar suht koperdades ainult. Küsisin ta käest,et kas ta on täis ja et kas neil said asjad, mida Ahto appi kokkupanema läks kokkupandud. Ta ütles, et enamvähem, aga mõned asjad pidid siiani kadunud olema.

Vahepeal sõitsid mendid veel mitu korda mööda ja vaatasid, et me ikka siiin. Päike hakkas tõusma ning me tegime plaani oma pingi teistpidi keerata, et päikesetõusu vaadata. Ma läksin päikesetõusu pildistama, kui äkki üks kutt sinna ilmus ja telefoni Kädi ja Kalle käest küsis ning seletas, et ta on võõras linnas. Aga alati, kui ma kuulen väljendit - võõras linnas, siis aitan ilmtingimata. Niisiis läksin nende juurde tagasi ja palusin tal oma muret korrata ning andsin talle telefoni. Ta tegi paar kõnet, üritas oma sõpru kätte saada, aga asjata. Siis pidi ta ootama, kuni üks kelle numbrit teadis talle kellegi teise numbri sebiks, kes Antslas veel äkki on. Seni, aga kuni ta kõnesid ootas, jäime jutustama. Tal olid ainult lühikesedpüksid ja plätud, pluusi, mis tal vöövahel oli olnud, oli ta ära kaotanud ning hommikul üldse kuskil linna ääres võsas ärganud. Seega on temagi elu seiklus. Mida rohkem me temaga rääkisime, seda rohkem me taipasime, kui tore ta on, ning ta polegi mitte mingi suvaline, kes telefoni küsima tuli. Vahepeal helistati talle mitu korda ja see, kellele ta helistas lubas talle Antslasse järgi tulla. Kuna ta elab Tartu lähedal ja Kalle ka sealt kandist ka suht paljusid teab, siis avastasid nad, et neil on suht palju ühiseid tuttavaid.

Siis kommenteerisime pesu, mis meie ägedalt pingilt vaatega aeda näha oli. Seal olid mustad sokid, roosa dressikas ja kellegi aluspesu. Kalle ütles, et me võiks Martinile need selga panna, kuna tal polnud eriti riideid seljas. Üldse me rääkisime, et me ei tunneks Martinit raudselt äragi, kui tal riided seljas on.

Ja Martini välja ilmumise kohapealt ma üldse vahepeal rääkisin, et raudselt tehakse praegu seda saadet, mis Eestiski vahepeal oli, et aidatakse inimesi mitmes etapis. Ja pärast võidad mingi auhinna vms, et aitasid inimest ja läksid kõikide ta tahtmistega kaasa. Samal ajal oli seal aias just mingi naine, kes kõndis ja kadus äkki põõsa taha ära. Siis Kalle ütleski, et ja raudselt too filmib praegu seal seda. Martin ainult naeris sellepeale.

Hommik oli täiesti käes juba, kell oli 7-8 vahel, kui teed mööda kõndis üks mees - kitarr seljas ja akordion käes, endal mega rõõmus nägu peas. Kuna me talle oma pilkudega juba kaugelt tähelepanu saatsime, siis ta tuligi meie juurde. Istus akordioni peale ning pani kitarri kõrvale. Rääkis, kuidas ta alles eile õhtul tuli, mängis ja laulis ning üle 1000 krooni sellega oli teeninud. Kuna ta tüdrukute juurest oli just tulnud, siis ta säras nii, et vähe polnud. Palusime tal kitarri meile mängida. Tal oli pluus, millele oli kirjutatud VANA KALA. Niisiis ta pidigi lõpuks pika vastuvaidlemise peale meile mängima ja laulma. Alguses ta laulis mingit Raimond Valgre armastuslaulu ja hiljem mu soovi peale Terminaatorit, milleks tuli laul "Ütle miks". Me laulsime ka Martiniga kaasa ( Selle tundmatu telefoni tahtja nimi oligi Martin, jälle M-tähega), Kalle ja Kädi jälgisid teda. Laulnud kaks laulu ära, rääkis ta meile natuke oma elust, ja et ta on ise õppinud mängima, ega pole muusikakoolis käinud ning läks siis ära. Ma ütlesin kallele, et me ei küsinudki tema nime, mille peale Martin talle järele karjus, küsides, et mis ta nimi on. Ta ütles: Urmas - polnudki M-tähega, aga Martin hõikas järgi talle, et vähemalt oli M-täht nimes sees. Urmas küsis, sellepeale, et kas me tegime mingit ennustust v?
Martin seletas Kädile, et ta näeb välja nagu tudeng. Prillid peas jah.

Kuna Martinil pidi keegi Antslasse järgi jõudma, siis liikusime kesklinna poole. Polnud liikumagi õieti hakanud, kui nägime Keijot, kes autos magas, ning Ahtot tema kõrval. Muidugi pidin neist pilti tegema, sest nad magasid nii ägedalt seal. Kerli,Egle,Age ja Villu olid ka just padjanägudega ärganud ja tulid ka süüa ostma, kuid kadusid umbe ruttu ära kuhugi.

Ostsime Kallega hamburgerit, Kädi ostis friikartuleid. Martin läks nende juurde, kes talle järgi tulid. Õige pea nad tulid kõik meie juurde ja need, kes järgi talle tulid tänasid meid sõnadega: "Aitäh, et aitasid meie tolgust/hulgust!" :) Mega positiivne. Nad läksid ka süüa ostma. Me passisime edasi seal. Ja siis hakkasid kahelt poolt mingid mehed ruuporitega karjuma ja mõlemad end reklaamima, üks kutsus kalja, teine hommikusööki ostma. Meil oli nii, et "Olgee vaittt!!"

Olime suht väsinud ja magamata juba, päike ka hakkas vaikselt kõrvetama ja mul oli liiga palju riideid seljas sellise ilma kohta juba, aga ma ei viitsinud telki ära vahetama ka minna. Natukese aja pärast tuli Martin ütlema, et ta läheb ära ja tänas veelkord meid ja lubas ühendust võtta, kui jälle siia kanti satub, kuid hiljem tuli ta hamburgeriga sinna, imestas, et me ikka veel seal olime ja ütles, et ta ei läinudki ära, kuna osad ta sõbrad ilmusid veel välja. Sel hetkel nägimegi teda viimast korda.

Läksime poodi juua ostma. Kalle tahtis alkot, aga kell polnud 10 veel, niisiis jalutasime laadal ringi. Vahepeal tembeldasime Kädi enda lapseks, kes sõna ei kuula. Kädi ema helistas iga 10 minuti tagant oli pahane, et Kädi polnud ikka veel magama saanud ning käskis tal koguaeg koju magama minna, kuigi varsti oli juba lõuna käes. Kädi ütles vanaema juurde mineku kohta hästi: "Ma varsti lähen mamma poole" me jälle naersime Kallega.

Istusime hiljem pargis, kus veepallid või need asjandused tiigipeal olid, jälgisime neid ja siis ajasime Kallega kädile tütre teemat, et paneme ta ketti ja üldse ma ei mäleta millest see tuli, et ta me tütreks vahepeal sai.

Siis lõpuks nägin Merkat, kes jäätist müüs, rääkisin temaga ja läksime siis uuesti poodi, kust Kalle Spritet ostis. Poe juures jagati neid : sõida kaine peaga käepaelu, mida me muidugi tahtsime. Kalle tahtis kahte, aga ei saanud. Läksime edu ette istuma, toetasime selja vastu mingit bussi ja passisime veits seal, kuni mõtlesime, et teeme Kädile meikoveerit. Panime talle mu päikseprillid ette ja saatsime Kalle jaoks uut käepaela küsima. Kädi ütles, et ta ei näe ilma prillideta midagi ning me naersime Kallega, et raudselt kõnnib nüüd vastu prügikasti, aga eiii.

Käisime vahepeal bussijaama juures, kus Kalle sai sellega kokku, kelle sünnipäeval ta eile oli. Rääkisid juttu seal ja siis Kalle isa pidi järgi tulema ning pidime laululava juurde minema. Kädi läks ära ja me kõndisime sinna toolipeale tagasi, kus me terve öö/hommik istusime. Kõige naljakam oli see, et samad mendid sõitsid mendibussiga mööda ja vangutasid seekord juba pead, sest nad arvasid vist, et me ikka veel istume ööst saadik seal toolipeal. Ma jällle naersin. Päike paistis ja mul oli niimega kuum, Silver läks just mööda, ma alles siis märkasin teda, kui ta oli mööda ära kõndinud ja tsau ütles, hiljem tuli Silva ka järgi, aga teda nägin juba kaugelt. Isa helistas, ütles, et me hakkame varsti koju minema. Niisiis, helistasin Kerlile ja kutsusin ta ka sinna pingi juurde. Vahepeal tuldi Kallele järgi, jätsime hüvasti ja läksin Kerlile vastu. Panime telgis kõik oma asjad kokku, kandsime Kerli kotti kahe vahel ja viisime asjad autopeale ära ning kõndisime natuke laada peal ringi. Mõtlesin, et ostan veel midagi, aga ei leidnud eriti miskit. Käisime Age juures, kus olid Villu, Ats ja veel mingi. Ning lõpuks siis KOJUUU.

Muidugi hakkas vanaema veel autos mu käest 101 küsimust küsima, aga ma olin nii väsinud, et ma ei viitsinud üldse rääkida temaga. Kerliga ainult seletasin, et niii kahju on Antslast ära minna, oootasime täiega seda ja nüüüd on kõik LÄBII :(

Kerli läks Tsoorus maha ning sõitsime edasi Rõugesse. Käisin netis üle pika aja, vaatasin veel kellegi pilte, kuni tundsin, et mu silmad hakkasid täiega kinni vajuma.

Kell oli mingi 14.25, kui ma magama jäin. Kui ma mingi aeg õhtul üles ärkasin oli elekter läinud väljas oli vihm ning ülisuur tuul. Kuna mul UBS vahel, siis arvuti käis, laadisin pildid arvutisse, käisin lambist köögis jõin piima ning läksin magama tagasi. Öösel tegin korraks silmad lahti ja vaatasin, et välgutas. Magasin tuimalt edasi. Lõpuks ärkasin 12 tundi hiljem, öösel poole 3 ajal. Umbe igav oli. Elektrit ei olnud, vaatasin digikast pilte ja kirjutasin telefoni mällu häid mõtteid, mis mul une pealt tuli ja magasin siis edasi.

Ja kui te lugemisega siiani oled jõudnud, siis sorri, et ma teid traumeerisin nii pika tekstiga, aga sorri ma olen maksimalist ja ma ei saa lühemalt, kui pean oma seiklustest detailselt rääkima.

Ja nendele, kellega need 3 päeva nii toredad olid - SUUUR AITÄÄÄÄH :)

Täna on see päev, kui stardib Hauka laat 2010

Hommik oli paljutõotav, kui kell 05.37 saabus Krissult, kes Soomes on sõnum, sisuga: Kas viitsid mamma käest raha küsida, et kõneaega mulle saata? Nii palju kui saad, ole musi. Ok, aidääh. Igatsen!;*

Magasin päris pikalt edasi, kuna teadsin, et see on viimane pikem magamine enne Hauka laata. Ärkasin lõpuks lõuna ajal, kui isa helistas. Rääkisin kõigiga Hauka laadast. Laura ütles ka, et ta läheb jälle müüma, seletades oma uunikaalsest autost, mille järgi ma ta ära tunnen, aga millega hiljem õnnetus juhtus. Tahtsin teada, et kus Antslas ujuda saab, aga mingit kindlat vastust ma lõpuks Cukylt ikkagi ei saanud.

Kutsusin Immo välja, käisime Krissu mamma juures, kes ei jõudnud ära rebida: lubas Krissu käest raha 250 kordselt tagasi küsida. Nagu ikka, suures poes polnud 200 laadimiskaarti, aga teises poes õnneks oli. Saatsin sõnumiga Krissule koodi, kui äkki märkasime, et Pehka bemm on maja ees. Helistasin kiirelt Mallale ja mõne minutipärast oligi ta väljas.

Enne seda aga pahandas Immo mingi vanamehega: "Vait! Ei räägi mu kassiga!". Nägime, kuidas Kalle trepikast välja tuli ja Immo karjus: "Vaata Pehka tuleb!" - nad (vennad) kõik nii ühte nägu. Ma jäin seisma, mille peale Kalle umbe viisakalt: "Tere" ütles. Ja ma küsisin, et kas Pehka on Rõuges ja sain jaatava vastuse.
Malla helistas Pehkale ja kutsus ta ka välja. Ta oli just maganud ja Malla hakkas talle meelde tuletama seda, kuidas Pehka ükskord Malla trossiga postikülge sidus, aga Pehkale nende vanade asjade meenutamine ei meeldinud ning ta pidas paremaks vaikida. Ajasime mingit kuupäeva teemat. Muide ärge sellel aastal unustage kuupäeva 08.09.2010 ;)

Tahtsin Mallaga ujuma minna, aga neil läks Kataga lõpuks niikaua aega, et ma jõudsin isegi Unistajad ära vaadata ja siis alles läksime randa. Tahtsin veest välja tulla, kui alles Malla ujuma jõudis. Kuna aga mul Antslasse minekuga kiireks läks, siis kiirustasingi koju. Nad jäid veel randa.

Käisin kiirelt pesus, helistasin isale ja siis sättima. Aga noh siit see seiklus siis alguse saigi.

Isa lubas koguaeg, et tuleb tunni aja pärast. Olin lõpuks kannatust kaotamas. Ta tegi miilitsatega jälle pulmaväravaid, kus peale väravate tegemist mingid audi vennad otsustasid keset maanteed pulmarongi peatada, tekitades vale kiiruse arvestuse tõttu liiklusõnnetuse, mille tulmusel oli nii limusiin, kui ka audi sodiks. Ja isa pidi ka sinna muidugi passima jääma ja hiljem veel pulmalauda minema, niiet, kui ma poleks 15 minuti jooksul Antsla mineku plaani kokku pannud, siis ma poleks sinna arvatavasti jõudnudi.

Kuulasin terve õhtu kodus HU? 2 plaati, oleks ma vaid teadnud, et see mu kontserdiks vaid jääbki. Mul oli pilet ja kõik olemas, aga. Kontakteerusin siis kiirelt msnis Annu,Immo ja Kädiga ja kutsusin nad maja ette. Tehes samal ajal taksole kõne ning see 15 minutiga kohal oli. Siis tuli välja, et Immo ei tulegi kaasa, aga suva see. Panime ajama. Sõitsime pool katastroofilist tundi sinna. - MIS AUTO NAGU?? :O Tegin kiire kõne Kerlile, kes mu viimsegi lootuse kustutas ja ütles, et ta kuulis juba kaua aega tagasi, et HU? oma laule laval laulis, seeega lõpetab ta õige pea kontserdi ja läheb minema. Tahtsin veel kiiremalt kohale jõuda, et enne ta Antslast lahkumist siis kasvõi autogrammi küsida ja pilti teha. Aga kuidas see autojuht ikka uimas. Hakkas mulle seletama, et sellelt numbrilt, kus ma helistasin on talle külm arve tehtud. Aga ma hakkasin tõukama, et seda numbrit kasutavad elu paljud mu sõbrad/tuttavad jne. Lõpuks ta vist uskus mind, aga kui ta sellest külmast arvest rääkisin, tuli mul kohe meelde,et ükskord kui Hunt, Ilves jne Rõuges olid, siis nad lasid teda üle vist.

Kõige naljakam sõidu juures oli see, et see auto liikus nagu igiliikur. Enne minema minekut ütles Ats, et ma hiljem siis oma sõiduemotsioonidest räägiks. Kui ma autos olin, siis ma mõtlesin, et ma jäängi Atsile rääkima nendest, sest see oli liiga haige ja liiga naljakas. Enamus aja ma naersin seda, kuidas juht lähi-kaugtulesid vahetas - lambist klõpsutas neid. Ma ei suutnud ära naerda enam. Teiseks taga telg/ratas vms rappus - selline tunne oli nagu kukkuks alt ära kohe. Bena hais oli ka autos. Naersime Annuga seda, kuidas ma sõidu lõpus juhilt küsiks, et palju see katastroof maksma läheb. Antslasse jõudes, juhatasin, et kuhu minema peab. Pidime 200 krooni maksma. Maksin Kädi eest ka, sest tema ei teadnud, et me taksoga lähme ja arvas, et saab mu isaga - ma isegi ju arvasin, aga noh vahel ikka juhtub ettearvamatuid asju.

Ma olin nii õnnnelik, et ma Antslasse jõudsin. Kohtasin kohe Kerlit ja Eglet, keda ma kiirelt kallistasin ja üritasin end lootma panna lausega: "Ütlee, et HU? on veeel siiiin!??" Panime kiirelt edasi. Jõudsime piletikontrollini, kus ma sain teada, et käepaela hind on veel 50 krooni. Meeltesegaduses ma selle ka ostsin, kuigi mul seda ainult ühe korra ja seegi mõttetult vaja oli. Läksin kohe lava kõrval oleva ukse juurde, et näha mingitki märki, et HU? veel seal oli. Küsisin kõigilt võimalikelt inimestelt, kes korraldamisega seotud olid, et kas HU? on veel siin, aga ei saanud mingit kindlat vastust. Lõpuks, kui Smilers oma esimest laulu laulis, tuli uksepeale üks mees, kes mulle otsa vaatas ja ütles: "Smilers on lava peal, mida te siin ootate!" Rääkisin talle kiirelt oma mure ära ja ta mattis kõik mu lootused - HU? oli läinud :( Ma olin niiiii kurb ja ma pean nüüüd kunagi ükskõik kus - aga pean HU?-d nägema.

Lootustest vabanenud, mis siis ikka, läksime lava ette Smilersit kaiffima. Ronisime Kädiga kummide peale, kus ma üldse püsti püsida ei tahtnud ja kõikusin täiega, meil oli nii lõbus. Annu meiega kaasa ei tulnud, passis alla ja vaatas oma tavapärase tõsise näoga. Smilers laulis üle pika aja neid hästi vanu laule - mõistus on kadunud, tahan sind jne. Karjusime seal kaasa ja umbe tore oli. Hiljem läksime veidi taha poole ja jälgisime ja laulsime seal. Kuni kell hakkas lähenema keskööle ja ma seekord ei tahtnud kindlasti ilutulestikku maha magada. Võtsin Kerliga ühendust, mis siis, et ma ta jutust midagi aru ei saanud, sammusin linna poole. Leidsin nad lõpuks Piljardi Pubist üles, kus nad Egle,Ahto,Toru ja veel mingitega olid. Läksin ka korraks sisse, kuid suundusime välja tagasi, kus just oligi alganud ilutulestik. Kerli ehmus koguaeg ja Egle korrutas talle, et ei tea, mida halba Kerli on teinud, et ta nii ehmub. Toru ka omakorda ehmatas koguaeg Kerlit, nii et ta ainult kiljus Ahto kaisus ja nad olid nii nunnnud koos, aga see Hauka laada aeg ma ei jõudnudki neist eriti pilti teha :(

Ja nagu ma terve õhtu kõigile korrutasin, siis neile ka, et ma ikka nii kurb, et HU?-d ei näinud, mille peale Ahto küsis: "Mida sa temas näed?" Kõik tegelikult ütlevad seda, aga mulle meeldib ta ikkagi nii väga.
Kui ilutulestik läbi sai, siis suundusin lava juurde tagasi, kus Annu ja Kädi liikumatult samas kohas seisid, kus ma neil palusin oodata. Smilers oli juba lavalt läinud, lasime niisama paar tantsu ja läksime siis autogrammi küsima. Hendrik Sal-Saller oli mega sõbralik. Tahtsime pilti ka teha, aga seal lehel, kuhu ta autogrammi andis on tema arust juba isegi ilus pilt, niiet ta ei soovinud pilti teha seekord. Läksime ära linnapeale tšillima, sest seal liikus palju rohkem tuttavaid ja seal oli üldse lõbusam. Ostsime masinajäätist, saime suure jäätise väikse hinnaga. Hiljem jooksis meile üks kutt järgi, kes oli parajalt segi ja küsis, et kus jäätist saime. Ise jooksis jäätiseputkast mööda just. Seletasime siis talle, ta ei saanud aru. Jooksis uuesti järgi, küsis, et kas ikka seal v?

Läksime kesklinna poole, nägin Sipsut, kellel oli valge kostüüm seljas, nagu teistelgi, kellega ta koos oli. Seoses nendega tuli meelde Tsooru esimene pidu School Off, kus ka neid kostüümi kanti, ja mis üldse kokkuvõttes on olnud kõige meeldejäävam. Helistasin isale, kes ütles, et ta pole ikka veel tulema hakanud Tartu lähedalt kuskilt - Seega näete, ma oleks siiani teda kodus oodanud. Lõpuks tal võttis aega mingi 2-3 tundi, enne kui ta lõpuks Antslasse jõudis.

Kohtasin veel Karli, kes oma uuest elust Tartumaal pajatas ja Aget ja Sveni, kes nii nunnud koos on. Läksime Kädi ja Annuga tänava äärde lillede juurde istuma, kus sõime jäätist ja jälgisime mööda minevaid inimesi. Umbe palju tuttavaid liikus ikka, samal ajal ootasime Kerlit ja neid, kes olid kellegi pool. Kui nad lõpuks tulid, siis läksime edasi, piljardi pubi juurde tagasi. Mul oli just haige jututuju. Kuna Ahto Torule pede ütles, siis ma ikka seletasin, kui pettunud ma Ahtos olen, et ta halvasti teistele ütleb, aga seda naljaga ikka ju.

Olime piljardi pubi juures. Kiusasin natuke kaameraga teisi, kui Sander sinna ilmus. Tavaliselt ma ei räägi temaga. Tuli sinna, ütles lambist: Tsau Biku!" millepeale ma talt küsisin, et kus Henri on ja sain vastuseks ja ropsib vetsude juures. Siis avastasime Kerliga, et Siret on ka sealsamas me läheduses ja läksime juttu ajama, kuni mu isa lõpuks helistas ja ütles, et ta jõudis Antslasse ja me kiired hüvastijätud tegime ja minekut lasime.

Siis hakkas isa oma seiklustest rääkima, kuidas see avarii toimus ja see kajastub laupäevases reporteris. Muidugi olid nad miilits autopeale veel hääletajad võtnud, kes said Võrus ümberistumist ja lõpuks ka mu isaga Antslasse jõudsid. Ma muidugi hakkasin kohe isale oma pettumusest rääkima, et ma HU?-d ei näinud ja nii kui ma koju jõudsin. Panin HU? 1 plaadi mängima. Millepealt mulle kohe laul "Kosmos" meeldima hakkas, sest sellel umbe hea tümm ja sõnad ning see meenutas seda katastroofilist takso sõitu.

Kokkuvõtteks oli see päev siiski seiklusterohkelt tore ja ma sain enne 4 alles magama ning äratus on juba kell 7.00, niiet - liiga vähe magamist.