Puänt

Vahel Joosep ja Kaarel tuletavad mulle ikka mu blogi meelde. Joosep ütleb, et kui mu blogi avada, siis on tema sünnipäev siin ikka veel ees (see oli 30. august) ja Kaarel küsib alati, et kuna ma blogi kirjutan. Mina aga korrutan kogu aeg, et ma ju ütlesin, et kui kool algab, siis läheb see kirjutamine lappesse - nii ka läks. Vahepeal on väga palju juhtunud ja õnneks on ka üks semester koolis jälle läbi, nii et nüüd saab mõned nädalad hinge tõmmata ja vahelduseks ka siia miskit üles tähendada.

Et mis vahepeal juhtunud on? - Nublu kirjutas näiteks laulu "TMT (tujud mitte tunded)". Iseenesest päris tähendusrikas lugu, mis jääb möödunud sügist meenutama. Ja noh "sa ütlesid, et sa oled blogger, ma ütsin mul on poogen" jne. Tgelt pole poogen, oma totudega aega veedan, siis ikka mõtlen, et tulen ja kirjutan. Peale eelmist reedet lubasin neile, et kirjutan kohe järgmisel päeval, aga täna on juba uus reede. Sorri, kutid. Parem hilja, kui mitte kunagi, nii et siit see postitus tuleb.

Sõitsin ja sõitsin, kuulasin muusikat ja mind valdas nii suur kurbus kuidagi. Aga Võru, kus ma viimasel ajal kahjuks aina vähem aega veedan ja mu kaks totut panevad kõik muu üheks õhtuks unustama. 

Käisin poes, tegin linnatiiru ja sain Kaarliga Määdi parklas kokku. Tundus juba kaugelt, et ta tuleb, kuigi auto polnud päris see. Hiljem siis selgus taaskord, et tal ikka ei vea autodega. Aga selleasemel, et mu küsimuse peale: "Vahepeal juhtunud ka midagi on?" kohe juhtunust rääkida, luges ta just meie ühisest chatist, et Joosep oli oma telefonist üle sõitnud. Sellepärast Joosep siis hetk tagasi mu kõnele ei vastanudki. See totu suudab alati oma telefoni kapoti peale jätta kui autot remondib ja nii ta selle banaaniks sõitiski. Positiivne oli see, et telefon vähemalt töötas pärast ja Joosep tuli ka Määdi parklasse. Ta oli eelnevalt kuskilt süüa võtnud ja siis driftis ümber minu ja Kaarli auto. Automaatkäigukast võimaldas muidugi tal samal ajal burksi süüa. Me täiega naersime, et Joosep nii ossiks ära läinud. Martin ütles pärast, et ainult amatöörid driftivad automaatkäigukastiga. 

Vahepeal oli Martin ka me chatis kirjutanud ja kutsus Litsmetsa külla. Ühe korra me juba Joosepiga käisime seal enne mu sünnipäeva. Nüüd siis läksime jälle, seekord neljakesi (Joosepi ema oli eelnevalt Joosepile nende koera Priidiku hoida toonud, nii et me trippisime Priidikuga tagaistmel kaasa). Mäletan, kuidas vanasti oli Joosepil pidevalt Priidik linnas kaasas. 

Tahtsin enne minekut veel Martinile hellata, aga telefoni vahetusega olid mul jälle mingid vanad numbrid välja ilmunud ja ma hellasin kogemata mingile valele inimesele. Rääkisin pika jutu ära ja siis lõpuks sain aru, et see polegi õige Martin. Siiani ei tea, kes see oli, mingi võõras vist. Pärast ta saatis kirjavigadega sõnumi: "Utle oma nimi mul ei tule meelte."

Sõitsime Litsmetsa, siis arutasime, et mis selle kohanimi tegelikult oli, kus Martin elas. Eelmisel korral, kui Joosepiga käisime, siis avastasime, et Martin ei ela mitte Litsmetsas, vaid Jõeperal. See on aga nii tundmatu nimi, et keegi ei teaks nagunii. Pealegi kõlab Litsmetsa palju kurioossemalt. 

Jõudsime Martini juurde, siis tüüp tuli kohe välja, mingi vana puhvaika seljas ja lajatas kohe meile: "No t*rakari," tervitas meid ja hakkas siis kohe jutustama igasuguseid naljakaid lugusid, nagu ikka.  

Põhiline lugu oli sellest, kuidas Martin eelmine suvi traktoriga otse üle mäe naabrimehe juurde läks. Martin: "Mõtlesin, et lähen ajan lolli möla niisama" ja sinna juurde käis ka väike jook. Teel suutis ta aga traktori ära lõhkuda, sest tee polnud just kõige sirgem. Lugu lõppes Martini sõnult järgmiselt: "Pärast sain vastu pead ka vanaisalt."

Kaarel: "Puänt" ja hakkas täiega naerma. Ma muidugi naersin seda Kaarli naerunägu jälle. 

Seni, kuni Joosep Priidikuga jalutas pärast pikka autosõitu, jutustas Martin väljas maja ees ikka edasi. Teema jätkus lampidega. Olgu selleks siis tema pea jobõnõi lamp või see, kuidas maja välisuks ja välilamp ke*ivad kokku, st töötavad sünkroonis - kui ukse teed lahti, läheb väljas lamp põlema. Seda muidugi Martin ka meile hoogsalt demonstreeris.

Lõpuks läksime tuppa istuma. Martin pakkus Priidikule koerakonservi ja Joosepile teed, kuigi Joosep tahtis vett. Ma panin Martinile mälupulgale oma sünnipäeva playlisti, millele pidi nimeks saama "Keera kõvemaks".

Martinil oli mu sünnipäeval kogu aeg mure lauludega. Ta kas pidevalt soovis mingit "head" lugu või siis kui vaikus oli mingi mängu ajal, siis ta kogu aeg protestis vaikuse vastu. Seekord Martin ütles ka, et tal on ikka nii mark mu sünnipäeva pärast. Vähemalt sai nalja, olgu selleks nii Martini prillid, mida pidevalt taga otsiti, samal ajal, kui need olid tal hoopis taskus või siis uued tantsusammud, millega nii mitmed teisedki sünnipäevalt kaasa läksid.

Küsisin Martinilt, et kas ta puhkuse ajal oma kodu lähedal, Triinu baaris ka käinud on, mille peale Martin ütles, et on küll kaks korda käinud ja jutustas, kuidas ta vanaisa oli omal ajal üks Triinu baari ehitajatest. Triinu baar on neile nii lähedal, eriti otse läbi metsa minnes. Martin rääkis, et vanasti käis ta ema kompassiga peol, kui otse läbi metsa sinna läks.

Rääkides vanadest aegadest, siis sai ikka seda kuldset 2011. aastat meenutatud, mil me kõik tuttavaks saime ja koos igasuguseid asju tegime. Martin: "Ostsin Nissan Almera 2010. aastal. Aasta enne kui me lolliks läksime."

Lolliks sai kohati tõesti ikka mindud, sellest on siin blogiski palju postitusi: Läti, Peipsi ja muud chillimised. Seekord sai suvilas käigust räägitud, mille juures täheldasin, et see suvila, kus me 2011. aastal sügisel käisime, oli sama, mida näitati filmis "Päevad, mis ajasid segadusse". Maailm on ikka väike. 

Liiklusmärgi teema juures ei saa me kunagi üle ega ümber Litsmetsa bussipeatusest, mille juures ka ära minnes kinni pidasime, sest Joosep ja Kaarel tahtsid näha, kuidas see silt nüüd on kinni keevitatud. Pidasime igasuguseid plaane, kuidas selle sealt ikkagi ära saaks, et kas võtaks terve postiga või lõikaks relakaga ära. Mul tekkis aga idee, et nüüd võiks pulli pärast ühe Litsmetsa bussipeatuse sildi tagasi posti külge viia. Minu sildil on kinnitused ka veel küljes. Paneks teise samasuguse sildi sinna toru külge, vaataks, mis näo teedevalitsus ja inimesed siis teevad. See oleks midagi uut kõikide nende varguste kõrval.

Mingi aeg tõi Martin oma drooni. Lambist Hiinast ostis katsetamiseks. See droon läks aga suht ruttu lolliks, mille peale Martin Joosepile ütles: "Sa keerasid midagi p**si nüüd," timmis siis midagi seal ja ütles endale: "Purjus peaga ei saa sellist aparaati juhtida."

Rääkisime veel juttu seal ja tegime nalja, aga läksime suht ruttu ära, sest Kaarel pidi Mari-Liisi Põlvast Võrru klubisse tooma ja kell oli juba nii palju, et ta napilt jõudis. Tagasiteel kuulasime R.V. süngelt häid lugusid natuke ja siis jälle Joosepi tüüpilist muusikat. Kaarel Põlva läks, siis chillisime Joosepiga ringi ja rääkisime pikalt juttu. Joosepil oli endiselt joogijanu, aga kuna ta autos oli nii palju sente, et need ei mahtunud enam kuhugi ära, siis soovitasin tal nende eest tanklasse juua ostma minna. Naersin ikka teda, et tal nii palju raha, et see ei mahu enam kuhugi ära. 

Kaarel tagasi tuli, siis pidi Joosep ära minema, sest Priidik oli juba nii traumeeritud Joosepi driftimisest ja nii pikalt autos olemisest. Me jäime Kaarliga veel linna. Mul oli jälle Volkswageni vaimustus tekkinud, nii et plaanisin järgmine päev Golfiga jäärajale minna. Selleks läksime Kaarliga Palometsa ühte rada vaatama, aga öösel oli see kinni, nii et ei saanudki läbi sõita. Golfiga ei läinud ka järgmisel päeval kõik nii, nagu plaanitud, kuigi kaevasin ta paksu lume alt välja, vahetasin esirehvid ära ja sõitsin natuke ringi, aga plokikaan on ikka kõver, nii et pikka pidu jäärajal sellega vist poleks. Krt ma tahan ikka uut Golfi endale.