Antoine de Saint-Exupéry raamatu "Väike prints" pühendus Leon Werthile: "Ma palun lastelt andeks, et olen pühendanud selle raamatu täiskasvanule. Mul on selleks tõsine vabandus: see täiskasvanu on parim sõber, kes mul elus on olnud..//..Kui kõigist nendest vabandustest ei piisa, siis pühendan raamatu sellele täiskasvanule kui kunagisele lapsele. Kõik suured inimesed on alguses lapsed olnud. (Aga kui vähesed seda mäletavad.)"
Seda lugedes, mõtlesin, et ma teeksin sama - ma pühendaks kõik ooma raamatud, mida ma elas kirjutada suudaks kõik 
oma parimale sõbrale, sest ta lihtsalt on nii hea ja kõige parem.
Täna on tähtis päev, sest täna on mu parima sõbra sünnipäev. Sa oled KÕIGE TÄHTSAM Joosep, sa oled alati olnud. Sa pole kuhugi kadunud selle aasta ja paar kuud peale ajaga, mil me sõbrad oleme olnud. Sa suudad mind ikka ja jälle üllatada oma ootamatute ukse taha ilmumiste, pikkade sõnumite ja kõige muu ägedaga. On olnud nii palju häid hetki ja koosveedetud aegu ning kõiki neid ägedaid jutuajamisi või kohtumisi, kuid on ka olnud aegu, mil me üksteist nii kaua pole näinud või seisnud üksteise kõrval nii kaugetena, aga vaatamata kõikidele nendele vahemaadele oled sa alati jäänud mu kõrvale, mu parimaks sõbraks.
oma parimale sõbrale, sest ta lihtsalt on nii hea ja kõige parem.Täna on tähtis päev, sest täna on mu parima sõbra sünnipäev. Sa oled KÕIGE TÄHTSAM Joosep, sa oled alati olnud. Sa pole kuhugi kadunud selle aasta ja paar kuud peale ajaga, mil me sõbrad oleme olnud. Sa suudad mind ikka ja jälle üllatada oma ootamatute ukse taha ilmumiste, pikkade sõnumite ja kõige muu ägedaga. On olnud nii palju häid hetki ja koosveedetud aegu ning kõiki neid ägedaid jutuajamisi või kohtumisi, kuid on ka olnud aegu, mil me üksteist nii kaua pole näinud või seisnud üksteise kõrval nii kaugetena, aga vaatamata kõikidele nendele vahemaadele oled sa alati jäänud mu kõrvale, mu parimaks sõbraks.
Nii naljakas on mõelda kõikide nende ägedate juttude peale, mis me omavahel rääkinud oleme. Näiteks see, kui me mõlemad samal ajal oma golfidega Viljandist Võrru sõitsime ja samal ajal telefoniga rääkisime ega saanud kuidagi lõpetada. Joosep: "Sõidu ajal ei või telefoniga rääkida.."
Mina: "Mis siis!?"
Joosep: "Äkki sõidan vastu puud või midagi.."
Mina: "Siis ma teen sama!"
Joosep: "Ja homme on Reporteris uudis: Kaks punast Golfi sõitsid vastu puud."
Või see, kuidas me eile msnis, kui vähe
m kui tund veel ta sünnipäevani oli jäänud, tähede keeles üksteisega rääkisime: "Aa, bee, jott, igrek, iks, jne."
Vahel ta ilmub nii ootamatult mu ukse taha. Paar päeva tagasi ma reaalselt ei tundnud teda alguses ära, kuna tal polnud prille ees. Mõtlesin alguses, et kes see on, kuni ta rääkima hakkas ja ütles: "Tere! Palun Birgitit!", mille peale mul alles kohale jõudis ja teda kallistasin.
Ükskord suvel tuli ta mereväe riietes mu ukse taha, nii et ema pärast küsis mu käes: "Kes see ilus poiss mereväe riietes ukse taga oli?"
Olin jälle nii rõõmus, et mu nunnu kõige ilusam ja ägedam mereväe riietes parim sõber välja ilmus. See oli millalgi peale jaanipäeva. Pole vist ära teeninud seda, et ma ei saanud jälle oma parima sõbraga jaanipäeval koos olla, kuna ta pidi sellel ajal mereväes olema, aga selle eest tulevad jõulud loodetavasti topelt rõõmsad, kuna siis tal merevägi läbi ja mul on jälle sünnipäev.
Mina: "Mis siis!?"
Joosep: "Äkki sõidan vastu puud või midagi.."
Mina: "Siis ma teen sama!"
Joosep: "Ja homme on Reporteris uudis: Kaks punast Golfi sõitsid vastu puud."
Või see, kuidas me eile msnis, kui vähe
m kui tund veel ta sünnipäevani oli jäänud, tähede keeles üksteisega rääkisime: "Aa, bee, jott, igrek, iks, jne."Vahel ta ilmub nii ootamatult mu ukse taha. Paar päeva tagasi ma reaalselt ei tundnud teda alguses ära, kuna tal polnud prille ees. Mõtlesin alguses, et kes see on, kuni ta rääkima hakkas ja ütles: "Tere! Palun Birgitit!", mille peale mul alles kohale jõudis ja teda kallistasin.
Ükskord suvel tuli ta mereväe riietes mu ukse taha, nii et ema pärast küsis mu käes: "Kes see ilus poiss mereväe riietes ukse taga oli?"
Olin jälle nii rõõmus, et mu nunnu kõige ilusam ja ägedam mereväe riietes parim sõber välja ilmus. See oli millalgi peale jaanipäeva. Pole vist ära teeninud seda, et ma ei saanud jälle oma parima sõbraga jaanipäeval koos olla, kuna ta pidi sellel ajal mereväes olema, aga selle eest tulevad jõulud loodetavasti topelt rõõmsad, kuna siis tal merevägi läbi ja mul on jälle sünnipäev.
Jaanipäeval me siiski rääkisime msnis. Seda on võimatu kirjeldada, kui hea temaga alati üle pika aja on rääkida.
Juuli lõpus, kui me ammu jälle näinud polnud, siis saatis ta mulle elu pika sõnumi, mis jõudis mingil imelikul moel alles nädal aega hiljem kohale, igatahes sisu oli siis selline: "Heiheii bf, kuidas läheb ka? Pole pääääris kaua rääkinud, pole pmst võimalust ka olnud, mina siin, sina seal, nii halb, kogu aeg püüan aega koguda, et kvaliteetset aega kulutada, oeh.. Igatahes facebooki elujärgi tundub, et sinul läheb hästi, nagu õige suvi olema peaks. Tahaks kõigest rohkem kuulda ja näha ja no tead küll kõike. Japp, igatahes minul 130 päeva veel selle jama lõpuni, aga loodan ka see nädalavahetus välja saada..loodan, ja praegu tudule, eet ole sama nunnu ja sooje ilmu teile sinna ja kõiiik, ole tubli, tsaukz."
17. augustil õnnestus lõpuks üle pika aja kohtuda. See oli üks parimaid õhtuid koos parimatega. Polnud nii kaua reedel enam linnas olnud. Kõik olid jälle koos jne. Joosepil oli hea tuju ja see oligi peamine, sest kui tal hea tuju, siis ta ajab nii totut juttu, et ma võiks lihtsalt minuteid ta kõrval naerda.
Juuli lõpus, kui me ammu jälle näinud polnud, siis saatis ta mulle elu pika sõnumi, mis jõudis mingil imelikul moel alles nädal aega hiljem kohale, igatahes sisu oli siis selline: "Heiheii bf, kuidas läheb ka? Pole pääääris kaua rääkinud, pole pmst võimalust ka olnud, mina siin, sina seal, nii halb, kogu aeg püüan aega koguda, et kvaliteetset aega kulutada, oeh.. Igatahes facebooki elujärgi tundub, et sinul läheb hästi, nagu õige suvi olema peaks. Tahaks kõigest rohkem kuulda ja näha ja no tead küll kõike. Japp, igatahes minul 130 päeva veel selle jama lõpuni, aga loodan ka see nädalavahetus välja saada..loodan, ja praegu tudule, eet ole sama nunnu ja sooje ilmu teile sinna ja kõiiik, ole tubli, tsaukz."
17. augustil õnnestus lõpuks üle pika aja kohtuda. See oli üks parimaid õhtuid koos parimatega. Polnud nii kaua reedel enam linnas olnud. Kõik olid jälle koos jne. Joosepil oli hea tuju ja see oligi peamine, sest kui tal hea tuju, siis ta ajab nii totut juttu, et ma võiks lihtsalt minuteid ta kõrval naerda.
Enne kui Joosep minema hakkas, küsisin temalt: "Kalli ka saab v?"
Joosep: "Kallidega on kitsas," aga tuli siiski autost välja, võttis ümbert kinni, tõstis üles ja kallistas.
Enne seda nägime viimati 20. juulil. See oli ka üks reede öö, kui me Favora juures kohtusime ja kahekesi mu auto kapoti peal pikautasime ning jutustasime. Totu tegi mu autost sebra - tõmbas igale poole triipe ja kirjutas akende peale igasugust teksti. Sel päeval nägin korraga oma kahte parimat sõpra - Joosepit ja Henrit, mis oli mu jaoks nagu üliiiim hetk.
Juulikuu oli sõprade koha pealt täielik vaikus. Kõik olid kuskil ära või kadunud. 1. juulil käisime Joosepi ja Mannuga Ratasjärves ujumas, aga siis oli kõik juba kuidagi nii nukker. Peas kummitasid ainult sõnad: "Siin nüüd seisame tummad mõtetes, justkui otsa saanud kõik laused, justkui jäänud me võõraks ja kaugeks." Me olime koos väljas, aga samas üksteise jaoks nii kauged. 4. juulil rääkisin veel Kaarliga, võttis pisara silma jälle, kahju oli näha seda, kuidas mu totud järjest minust kaugenesid. Sebastian Barry on öelnud: "Tundub aga, et mõni sõprus, kuigi tugev ja huvitav, kestab ainult üsna lühikest aega ning seda ei saa pikendada", aga ma ju ei taha seda.
Lisaks sellele, et me Joosepiga nii kaugeks vahepeal olime jäänud, on me autod on ka kaugeks jäänud, ei musita enam, nagu ma viimati täheldasin, kui me linnas kohtusime. Autodega on ka vahepeal palju jama olnud, aga sellest ei hakka siin rääkima. Igatahes mu punane golfike igatsen Joosepi Vr 6-te, mida enam päris ammu ei ole.
Ma olen tõesti väga muutunud sinu sarnaseks, mu parim sõber. Life is a bitch. Vahel lihtsalt morn, endasse tõmbunud ja kaon mingi hetk ära.
Ma ei uskunud, et ühe inimesega kohtumine nii palju muuta võib. Selle aasta esimestest hetkedest saadik ja sellest kui ta mereväkke läks, olen lebanud põhjatus kuristikus üksinda piineldes, leidmata kelleltki tuge, sest see üks ja ainus sõbbu ei kuule ega vasta. Ja nii läbi kogu aasta on see masenduse muster koonud pakse triipe mu värve täis ellu, mis oli vahepeal muutunud peaaegu värvituks halliks või nähtamatuks. Või nagu Mart Kivastik oma "Kurvas raamatus" on öelnud: "Kuid aja möödudes muutub elu üha enam kohustuseks ja tööks ja ühe vähem rõõmuks. Ja ühel päeval on su tuju läinud. Nii põhjalikult, et sa ei oska teda enam kusagilt otsida ega taastada ega leida ja pole lõpuks enam kindel, kas ta sul üldse oligi."
See aasta ilma sinuta on olnud väga depressiivne ja kurb, aga ma loodan, et kui sul jälle rohkem aega on ja sa enam mereväes pole, siis oleme jälle samamoodi koos ja teeme nalja nagu varem. Sa ei ole süüdi, et ära läksid ja mind siia peaaegu üksi jätsid.
Joosep: "Kallidega on kitsas," aga tuli siiski autost välja, võttis ümbert kinni, tõstis üles ja kallistas.
Enne seda nägime viimati 20. juulil. See oli ka üks reede öö, kui me Favora juures kohtusime ja kahekesi mu auto kapoti peal pikautasime ning jutustasime. Totu tegi mu autost sebra - tõmbas igale poole triipe ja kirjutas akende peale igasugust teksti. Sel päeval nägin korraga oma kahte parimat sõpra - Joosepit ja Henrit, mis oli mu jaoks nagu üliiiim hetk.
Juulikuu oli sõprade koha pealt täielik vaikus. Kõik olid kuskil ära või kadunud. 1. juulil käisime Joosepi ja Mannuga Ratasjärves ujumas, aga siis oli kõik juba kuidagi nii nukker. Peas kummitasid ainult sõnad: "Siin nüüd seisame tummad mõtetes, justkui otsa saanud kõik laused, justkui jäänud me võõraks ja kaugeks." Me olime koos väljas, aga samas üksteise jaoks nii kauged. 4. juulil rääkisin veel Kaarliga, võttis pisara silma jälle, kahju oli näha seda, kuidas mu totud järjest minust kaugenesid. Sebastian Barry on öelnud: "Tundub aga, et mõni sõprus, kuigi tugev ja huvitav, kestab ainult üsna lühikest aega ning seda ei saa pikendada", aga ma ju ei taha seda.
Lisaks sellele, et me Joosepiga nii kaugeks vahepeal olime jäänud, on me autod on ka kaugeks jäänud, ei musita enam, nagu ma viimati täheldasin, kui me linnas kohtusime. Autodega on ka vahepeal palju jama olnud, aga sellest ei hakka siin rääkima. Igatahes mu punane golfike igatsen Joosepi Vr 6-te, mida enam päris ammu ei ole.
Ma olen tõesti väga muutunud sinu sarnaseks, mu parim sõber. Life is a bitch. Vahel lihtsalt morn, endasse tõmbunud ja kaon mingi hetk ära.
Ma ei uskunud, et ühe inimesega kohtumine nii palju muuta võib. Selle aasta esimestest hetkedest saadik ja sellest kui ta mereväkke läks, olen lebanud põhjatus kuristikus üksinda piineldes, leidmata kelleltki tuge, sest see üks ja ainus sõbbu ei kuule ega vasta. Ja nii läbi kogu aasta on see masenduse muster koonud pakse triipe mu värve täis ellu, mis oli vahepeal muutunud peaaegu värvituks halliks või nähtamatuks. Või nagu Mart Kivastik oma "Kurvas raamatus" on öelnud: "Kuid aja möödudes muutub elu üha enam kohustuseks ja tööks ja ühe vähem rõõmuks. Ja ühel päeval on su tuju läinud. Nii põhjalikult, et sa ei oska teda enam kusagilt otsida ega taastada ega leida ja pole lõpuks enam kindel, kas ta sul üldse oligi."
See aasta ilma sinuta on olnud väga depressiivne ja kurb, aga ma loodan, et kui sul jälle rohkem aega on ja sa enam mereväes pole, siis oleme jälle samamoodi koos ja teeme nalja nagu varem. Sa ei ole süüdi, et ära läksid ja mind siia peaaegu üksi jätsid.
Kevadel oli Henri. Olime palju koos ja kui ma sellest kõigest siin kirjutasin, siis sain Joosepilt sellise sõnumi: "Tsau tottu, lugesin su blogi ja nagu täiega jäin mõttesse, et kui kaugeks kõik on jäänud, nii vastik tunne, tahaks kõik päevad sinuga koos veeta, suvel koos ringi chillida, trippida ja värki. Oeh, aga kõige selle asemel pean ma siin koppitavas mereväebaasis passima, oeh. Loodan, et kõik muutub, nii et kui välja saan, siis pidu ja kõik hea. Ei suuda ära vabandada, et mind pole olnud kui ma reaalselt peaksin olema sinu juures nagu õige bf olema peaks. Räägin vanematele kogu aeg oma bf-st ja teistest asendamatutest sõpradest ja nad reaalselt tahavad neid näha ja üle üldse asjad peavad muutuma, mina pean muutuma ja luban nagu alati, et ma muutun, igatahes ma igatsen koduu niiii väga ja sind ja üldse suveee...randa ja sõbrad. Nojamh, aga ma nüüd tudile uues toas jaa messin/helistan/näen kunagi, tahan vähemalt, aga ole tubli tottu edasi ja oled/jääd bf-ks, tsauuuu."
Ma ootasin ja nüüd on ta peaaegu tagasi mu juures. Kõik on jälle tore ja ma usun, et varsti on veel rohkem. Viimaste kohtumistega on paljud asjad paremuse poole liikunud. Kõik on jälle värviline.
Kirjutan nüüd edasi rõõmsamalt, sest täna on su sünnipäev ja ma ootan juba, et me kohtuks, et saaksin sind kallistada ja sulle õnne soovida, kuigi olen juba lugematutel kordadel seda täna teinud. Loodan, et su ees ootav sünnipäevapidu saab lõbus olema ning toob palju uusi toredaid mälestusi, mida veel ka
ua meenutada. Kõige tähtsam on see, et see päev oleks sinu jaoks parim ning kulgeks igati ootuspäraselt.
ua meenutada. Kõige tähtsam on see, et see päev oleks sinu jaoks parim ning kulgeks igati ootuspäraselt.Ennem nägin juba Joosepit korraks, sõitis mööda, säras ja lehvitas - täpselt nii nagu mu vana hea nunnu totu bf. Seepeale meenub mul veel see, kuidas ma msnis ükskord talle rääkisin, et ma sõjaväkke tahan minna, mille peale Joosep mul selle ära keelas ja ütles: "Kui sa lähed siis ma alustan Eestimaa vastu sõda ja sa pead minuga kaklema." - Oeh, kui totu sa mul ikka olla võid.
Panin just viimaseid pilte siia postitusse kui uksekell helises ja seal ta oligii. Sain VEEELKORD talle õnne soovida, wii. Et siis homme näeb ja kõik toree ja Sõbrad on lihtsalt kõige tähtsamad, paremad ja imelisemad inimesed maa peal ja nii ongi. :)
Mida sooviksin küll sulle, sest teadmata on tulevik? Kui saatus minu soovi kuuleks, siis sooviksin: ole õnnelik!
Mida sooviksin küll sulle, sest teadmata on tulevik? Kui saatus minu soovi kuuleks, siis sooviksin: ole õnnelik!
PALJU, PALJU ÕNNE, MU PARIM SÕBER! Aa, ja 20 pole üldse vana, pffff. Kõigest aasta jälle vanem ja targem. :)
