Vahepeal lugesin Michael Scoti surematu Nicolas Flameli saladusi. Esimene raamat "Alkeemik" ja teine raamat "Maag" on juba loetud, homme võtan uue kolmanda raamatu "Nõid". See raamat on nii ulmeline ja fantaasiat täis, nagu "Videviku saagad". Nendes Nicolas Flameli saladuste raamatus on nii palju seda, mis ristub ajaloo tegelaste, sündmuste ja objektidega. Ma korduvalt peale gümnaasiumi lõpetamist öelnud, et ma igatsen täiega ajaloo järele, nii et need raamatud korvavad nüüd mulle mingil määral seda igatsust. Ükspäev jäin "Kuldvillakut" vaatama, mis tõestas, et ka kõige ulmelisema raamatu lugemine võib palju targemaks teha. Seal oli üks küsimus, mida ma oskasin pelgalt raamatu põhjal korraga vastata. Sellest raamatute sarjast tingituna on mu huvi kasvanud igasuguste objektide ja inimeste vastu, keda/mida seal kirjeldatakse. Eile õhtul näiteks googeldasin Alcatrazi saart. Päris huvitavaid fakte ja legende leidsin.
Mul reaalselt nagu nii suur raamatute lugemise sõltuvus, aga kuna Märt unustas mulle täna Nicolas Flameli saladuste kolmanda raamatu tuua, siis pean jälle homseni ootama. Täna on ka umbes töökas päev olnud. Mõtlesin, et teen praktikaarunnet mitu päeva, aga nüüd sai see juba tänasega tehtud. Homme panen võib-olla järgmiseks laupäevaks ühe artikli kokku ära ja siis peaks mõtlema projektitöökorralduse projekti ja äri- ja tööõiguse essee peale. Ma isegi ei tea, mis teemal ma essee kirjutaks, pole sellist vaimu peale tulnud, kuigi võiks ära teha, vähemalt lähi ajal, kuna kevadel läheb kiireks.
"Mis veel uut ja huvitavat?" nagu mu isa iga päev küsib. Ma ei osanudki talle täna sellele küsimusele vastata, kuna ma pole arvuti lauast täna eriti kaugemale jõudnud. Vahelduva eduga arvutis/läpakas olnud.
Ma loodan, et mul õnnestub nüüd jälle tihedamini blogi kirjutada. Pean ikka asju üles täheldama, et siia ka miskit kirjutada. Praegu telefoni vaadates on viimane üles kirjutatud asi 28.12.2012 - õudnee.
No comments:
Post a Comment