Hommikul käisin VKLG-s. Panime Egle ja Jettega segast. Egle mõnitatas Jettet, et ta järjekordselt voodiga kooli tuli, st. unine ja padjanäoga. Muud erilist poelgi vist tollest hommikust meenutada. Aa Piret tahab ikka oma kingitust, mis mulle talle viimata on, kuigi ta sünnipäev oli 3 kuud tagasi, ups.
Esimeses tunnis oli seminarikorraldusest töö. "Google toidab", nagu ma Kristjanile pärast seda ütlesin ja ta mind seepeale kelmiks peab, nagu kursusejuhatajagi seda algusajast peale teab. Ajasin Kristjani heaga enne tööd enda kõvalt minema, kui üksi istuma pidi.
Enne tööd vaatasime videot, mille põhjal pidi vastama küsimustele, mis õpetaja andis. Kristjan andis oma lehe ka mulle ja ütles: "Ma ei hakka ise neid vaatama, mu sekretär loeb neid!" Lõpptulemus oli ikkagi see, et Kristjan vastas nendele küsimustele ja ma ei teinud midagi. Mainimata ei saa ka jätta seda, et Kristjan rääkis mulle terve päev Lõuna-Eesti talverallist, millest tal jalad nii valusad olid, et ta ei suutnud 1. tunnis kuidagi ära olla. Tunni ajal näitas mulle pilte ja pärast vahetunnis ainult rallist seletaski.
Peale 1. tundi oli haige nälg juba. Jalutasime peamaja juurde, käisime poes, ostsime süüa ja siis pärast passisime veel all ning sõime, kuni möödus me lemmik, kes sellel nädalal mu käest uue hüüdnime sai - Crazy Frog. Vähe ei oldud kõveras siis v?
Teine tund oli kursusejuhatajaga - turismiinfokeskuse töökorraldus, kus õpetaja esimesed sõnad olid: "Mängime sellist mängu..", mille peale tekkis mõte, et kas me käime ikka koolis või lasteaias? Ma isegi ei mäleta, mis nn. mängu ta meiega mängida tahtis, kuna ma olin jälle ninapidi läpakas, mille ta ka ära mainis. Ma ei jää talle viimasel ajal enam kuidagi märkamatuks, kogu aeg peab ütlema mulle midagi. Täna ütles, et ma ei pea ta tunnis enam käima, kui ma ei taha kaasa töötada ja peale seda ma pole ta tundi enam jõudnud ka, vist.
Saime jälle mingid töölehed. Seekord pidi need kodus ära tä
itma. Kristjan tahtis enda lehti ka mulle jälle täita anda. Mina: "Ära tee nalja minuga."Kristjan: "Ma ei teegi, sa oled mu sekretär!"
Kuna isa andis hommikul digika mu kätte, siis pildistasin tunni ajal Kristjanit ja teisi. Kristjan on mega boss omaarust, istus ka terve tund, nagu "like a boss" seal kõrval tooli peal, nii et meil tuli Anne-Maiga mõte rulood eest ära tõmmata, kuna täna paistis päike igast aknast sisse ja lilleke Kristjan kardab päikest. Anne-Mai arvas, et Kristjan hakkab äkki läikima, nagu vampiirinimesed. Panime üldse nii segast ja ehitasime endale parrikaadid ette Võrumaa kaartidest, mille õpetaja meile andis, nii et õpetaja ei näinud, mis me seal taga tegime. Enamuse ajast olime lihtsalt Anne-Maiga nii kõveras. Naersime Kristjanit, kes me naljadest aru ei saanud.
Pidime rühmatööd tegema. Tegime Anne-Maiga selle valmis ära ja naersime edasi, nii et kui teised klassi ees rääkisid, pidi õpetaja meid juba keelama ning ütles: "Kuulake teie ka seal kamtsatkal!" - Meil oli tõesti mega kamtsatka sinna tekkinud.
Kristjan ja Karla vastasid enne meid. Nad just tulid tahvli juurest, kui me sinna läksime. Kristjan tuli mulle vastu ja lõi kaardiga vastu pead. Suht hull litt käis ja kõik olid
mega kõveras. Õpetaja: "See küll nüüd viisakas teenindus polnud, eksami ajal läheb 1 punt kohe maha sellise asja eest." Pärast peksin Kristjanit vastutasuks mitu korda topelt selle kaardiga, nii et õpetaja pidi meid jälle keelama hakkama ja kuna tunni lõpuni kestis ikka veel see lakkamatu naermine ja seletamine, siis täheldas õpetaja: "Tüdrukud, te lähete üle käte juba" ning tegi avastuse, et see tuleneb energiajoogist, mida Anne-Mai eelmisest vahetunnist saadik joonud oli.Peale tundi hakkasime alla minema. Kristjan lasi mul nimelt ees minna, et ma ukse küljest elektrit saaksin ja saingi. Haige litt käis ära, nii et ma karjatasin üle koridori, kus oli nii palju rahvast ja kõik naersid. Ootasime bussi. Kristjan rääkis meile, et ta ei saa sõjaväkke minna, kuna ta ema ei saa ilma temata hakkama, kuna ta ei oska konservikarpe avada ja meil oli seepeale jälle nii naljakas.
Sain bussiga tasuta Võrru jälle, kuna onu oli tööl ja siis nägin vahepeal Kaarlit. Helistasin ja käskisin tal vene keele tundi minna, kuhu ta järjekordselt ei läinud. Passisin natuke veel bussijaamas, kuni järgmine buss tuli. Gert ja Juss tulid bussiga. Mina: "Vanemad lastakse ees!"
Juss: "Mu pilet on vanem, kui sina!"
Mul oli umbe palju ühe- ja kahesendiseid. Viskasin need kõik bussijuhile sinna laua peale, mille peale ta naerma hakkas ja ütles: "See oli hea vise!"
Seletasime Jussi ja Gerdiga veel ja siis kuulasin muusikat jne. Koju jõudsin, siis magama. Pärast Kristjan rääkis mulle nalja aasta lollist ja siis kiitis mu blogi ning ütles, et ma pean kirjanikuks hakkama. Kristjan: "Tavaliselt ma ei loe midagi peale uudiste, aga tolle raamatu ma loeks isegi läbi. Kirjuta raamat ära nüüd, siis teed mu emme juures esitluse ja puha", mis on muidugi ahvatlev pakkumine, aga eks iga asi omal ajal. Ma ei suuda praegu kirjutamisele keskenduda, kuna mul on hetkel peas üks palju parem asi.
Plaanisin teisipäeval koolist üle lasta, et eelmise semestri asju järgi teha, kuna mind tabas mingi suurem õppimistuhin, aga samas tundsin süüd Kristjanile antud lubadusest mitte enam puududa. Kristjan ütles aga mu üle laskmise plaani kohta järgmist: "No siis on mul ikka õigus, et sa üks rõõmuväänik oled", mis on nii nunnu hüüdnimi tema poolt mulle.
Õhtul rääkisin veel Kaarliga igast head ja siis tuli mu vend mu tuppa ning tahtis mingeid ägedaid vanu plaate. Lõpuks võttis ice-creami plaadi, kuna mingi laager jättis nende klassi kõlarid, millega nad nüüd igast haiged plaate ja youtubest muusikat kuulavad.
Mainisin eile Joosepile ka, et me külla talle nädalavahetusel ning sain järgmise sõnumi: "Heei, aaga suurim rõõm teid külla siia oodata, pmst pole aega olnud üldse, et smssida või hellata. Täna oli laskeeksam ja pidin veel 256 kätekat tegema, et täna ma küll tuttu, homme suhtleb, bf oled undd."
No comments:
Post a Comment