Peale lõunat läksin Võrru kõikide laste isadepäevale. Kõige haigem oli see, et suunatuled kadusid elu lambist poole sõidupealt ära. Kougaeg, kui ma rada tahtsin vahetada või ära keerata kuhugi, siis pidin tagumisel autol eest ära kiirendama, et ma segadust ei tekitaks.
Carru oli mulle spordihalli ette vastu tulnud juba. Läksime sisse - otsisime Kädi ja Andra üles ja jalutasime ringi seal.
Seletasin Carrule koguaeg, kuidas mulle Trfficust kõige rohkem ikka Stig Rästa meeldib, aga Carr
u ei teadnud, milline ta välja näeb. Olime just teisi Trafficupoisse näinud, aga Stigi mitte. Otsisin telefonist Stigi pilti, et seda Carrule näidata, aga just siis läks Stig mööda. Vaatas, et ma olen mingi üli suur fänn tal, et tema pilt mu telefonis on. Teine eesmärk oli siis temaga pilti teha. Kädi ja Andra tulid ka meie juurde, tegime koos pilte, kui äkki Stig mööda läks. Pidasin ta kinni: "Teree, kas pilti saaks koos teha?" Ta ütles, et me korraks ootaks ja natukese ajapärast oligi ta tagasi, et meiega koos pilti teha. Ta oli sõbralik. Rääkis ja küsis, et kas me tahame teiste Trafficupoistega ka pilti teha? Loomulikult tahtsime. Ootasime seal põnevusega, aga neid ei tulnud. Nad pidid tegelikult kohe lavale ka minema. Nägime vaid Tõnist koridoris, kellele vist oli öeldud juba, et me ootame neid, aga ta rääkis telefoniga ja siis lehvitas meile.Kõndisime kõik reas, kui ma märkasin, et Ines on Carru seljataga. Ütlesin Carrule: "Ou vaata, kes su seljataga on!" Carru ei saanud alguses midagi aru, koperdas tal ees veel. Me olime kõik mega kõveras. Carru jäi seisma ja siis alles nägi, et Ines ta seljataga oli olnud. Ootasime veel natuke Trafficut, aga siis avastasime, et nad juba lavale jõudnud. Läksime lavaette, aga kuna kontserdi alguseni oli veel aega ja nad lavaäärel istusid, siis läksime sinna. Tahtsime pilti teha nen
Muidu oli kontsert väga super. Mulle meeldis kõige rohkem see, kui nad "Elektrit" laulsid. See tundis live's veel paremana, kui arvutis kuulatuna. Silver elas mega hästi sisse sellesse.
Mõtlesime Kädiga, et lähme kesklinna bussipeale varsti, aga kuna Traffi
Saatsin veel Martinile sõnumi, et me varsti jõuame, mille peale ta vastas: "Sain." Alguses ma ei saanud aru, et mis see tähendab, aga nagu ta hiljem seletas, siis on neil sõjaväes põhilised väljendud: "Sain" (sain aru) ja "Just nii!"
Läksime alguses sinna, siis nood, kes sisse lasevad juba naersid: "Jälle tema juurde!" Küsisin, et kas ta juures käib siis nii palju rahvast, et nad sõna "jälle" rõhutasid. Nad panid üldse mega segast. Käskisid dokumendid esitada ja ütlesid: "Nüüd on nimed teada kõik. Otsime reidid, orkutid, möllud, värgid kõik välja nimede järgi." Arvutasid Kädi vanust aastaarvu järgi. Küsisin neilt, et kas nad saavad siin netis käia ja nagu selgus, siis saavad jah. Lubasid kohe googeldama minna me nimesid. Pidime natuke aega ootama ja siis ta tuligi. Alguses oli umbe tõsine, aga kui meieni jõudis, siis ilmus ta näole tema super naeratus.
Kõndisime ringi seal, kuulasime ta muljeid metsaskäigust ja enamus aega naersime, sest neil mingi kino käib seal koguaeg. Ta seletas seda, kuidas osadele ajateenijatele 50kg kottide kandmine mõjub jalgadele nii, et kui nad metsas lõpuks tagasi jõudsid j
Ja alati on nii kahju sealt jälle lahkuda. Martin ütles, et ta istuks meie asemel parem koolis, kui märgade riietega oleks, roomaks jne.
Kuigi ta ütles, et tal on 5ni aega täna meiega olla, siis värava juures venis ikka lahkumine pikemaks. Hakkasime siis lõpuks ära minema. Nood seal värava juures hakkasid jälle oma reidi ja orkuti juttu rääkima ja ütlesid: "Noh pruudid lähevad ära v?" Väike kallringi ja hakkasime kiirelsammul linna poole tagasi liikuma. Saatsin Kädi bussipeale ja hakkasin siis ise bussijaama poole kõndima.
Jõudsin lõpuks bussijaama, kus kohtusin alguses Janely ja Marviniga, kes Tartu bussi ootasid ja hiljem Taavit, kes mind üllatada suutis - lõpuks ometi tuli tal mõistus pähe. Ta oli oma pungiliku harja maha ajanud, aga mu kurvastuseks ütles ta, et alustab otsast peale.
Olin juba piisavalt kaua oodanud, kui buss tuli, aga sellele järgnes omakorda järgmine ootamine, kuna bussijuht ootas teist bussi, kust Krabi erikooli vms lapsed pidid tulema. Seega venis 18.45 bussiväljumine hoopis 19.00-ni. Krabi omad hakkasid bussipeal jooma ja seletama, kuigi ma neile väga palju tähelepanu ei pööranud, siis jäi ikka silma nende käitumine ja hoopis teistsugune elustiil.
Jõudsin veel natuke Kädi ja Lianaga msnis rääkida, aga nagu Liana ütles: "Ära piina ennast ja mine magama!" Nii ma tegingi.
No comments:
Post a Comment