Mis edasi? Kooli tagasi ;)

Siitpeale hakkavad jälle sisutihedad blogid mu toredatest, pikkadest ja naljakatest koolipäevadest, mida ma terve eelnenud nädal ootasin.
Marleen räägib mulle pool hommikut sellest, kuidas ta tol hommikul ikkagi kapi otsa koperdas, kuidas kõik asjad lendasid ja kuidas see lihtsalt võimalik pole. Naersime seal koos.
Gristel suutis matemaatika õpetaja veerandi alguse ära rikkuda, küsides: "Kas kontrolltööd on parandatud?" Õpetaja oli kõikide teiste klasside tööd ära parandanud, aga tema hetke imestuseks oli see, et meie klassi omad olid ikkagi parandamata jäänud.

Edasine vestlus kujunes Venemaast. Hennu esimesed sõnad, kui ta kooli jõudis: "Kuidas seal Peipsi teises otsas siis oli kah?" Hakati siis naljakamaid seiku rääkima.

Suundusimegi selle veerandi esimesse tundi - matemaatikasse. Ise rääkisime hoopis inglise keelest, mille peale Mango võttis inglise keele asjad välja. Istus tükkaega ja alles siis avastas, et tal valed asjad on lauapeal. No vot, nüüd on siis(See oli Glaseri tänane põhilause, mida ta juba mata tunnis iga teise väljendina kasutas), mis hommikul valest õppeainest rääkimine teha võib.

Tund sai kuidagi kiiresti läbi, kuigi tunnialguses oli kell juba nii palju, et tund oleks läbi, sest õpetajal oli kell keeramata. Henn haaras härjalt sarvist ja läks kella tagasi keerama. Aga ta keeras selle alguses hoopis edasi - 10.35 peale, mis tähendaks söögivahetundi ja siis näitas meile seda, ise umbe säras.

Ühiskonnas hakkasime töövihikust ülesandeid tegema. Mul oli jälle peaaegu kõik juba tehtud. Järgnesid Venemaa reisijutud. Õpetaja teatas, et kolmapäeval on suur kontrolltöö. See tuli küll liiga kähku, sellest ka Moksi vastav reageerimine õpetaja jutule: "Nice joke, teacher!"

Kuna õpetajal oli täna nimepäev, siis märkis Glaser oma muu jutu kõrvalt selle ära. Õpetaja tänas, aga see oli tema hetkeline rõõmustamishetk, kuna terve ülejäänud tund ta pidi meid keelama. Kõik olid täna nii rahutud. Nii palju oli rääkida.

Õpetaja: "Kas saab rahu?"

Moks: "Mis? Marek sai 19 ju."

Järgmine tähelepanek õpetaja poolt: "See on hullem teil, kui Lindora laadal."

Mille peale Glaser oma muljeid sellest rääkima hakkas: "Ma tean. Ma käisin seal..ostsin endale uued sokid, villased sokid...praegu on jalas."

Vahetund enne muvi jätkus nii, nagu ta üle eelmisel reedel lõppes. Älf ja Henn olid jälle muusikainstrumentide kallal. Tund ise toimus aulas, kus me värvimängu tegime. Lugesime end kaheks. Kaks kolonni seisid üksteise taga, ainult tagumine oli näoga keeratud mängujuhi - Kapi poole, kellel oli 3 vildikat käes. Ta pidi näitama ühte värvi (kollane, punane või roheline). Viimane pidi järjest andma patsu järgmisele seljale ja nii kuni kolonni viimase isikuni, kes värvi välja karjus. Selja keskel oli kollane, paremal punane ja vasakul roheline. Nalja sai. Teine tunnipool jätkus gruppides. Pidime rühmatööna ettevalmistama mingi kollektiivse tegevuse, mis oleks õpetalik ja oma tegevust järgmisel tunnil filmida.

Sööklas tegin veits nalja, kui Mast pipart söögile kallas, siis raputasin ta kätt nii, et tal olid kartulid üleni piprased. Ta tegi tagasi mulle - raputas pipart mu pannkookidele, aga need olid nii magusad, et ma ei tundnud pipra maitsetki. Lõbus oli see ka, kuidas Marleen mulle otsa vaatas ja jälle naeris, samal ajal, kui ma osutasin ühe teatud mööblieseme poole ja ta rusikat mulle näitas.

Nagu füüsika õpetaja ütles: "Kas ma pean veerandit jälle alustama teie keelamisega!" G&G-l oli jälle nii palju rääkida.

Vahepeal oli juba vene keel alanud. Maiku ja Moks hakkasid vanu asju seinalt maha võtma, et uusi asemele panna. Moks kakkus nii, et krohv tuli ka seinalt maha. Siis mängis kangelast seal. Viskas klassi teisest otsast paberi prügikasti sisse: "Oii nägite v? Mis mees meil on siin!" Alguses ta tahtis, et ma liimiks pildi paberile, aga ma liimisin selle valesse kohta. Kõik hakkasid täiega naerma. Siis Moks võttis ära selle, õpetaja andis uue paberi ja hakkas ise liimima, ise liimis umbe asjalikult nii, et terve paber oli liimine. Me naersime täiega. Endal oli tal nii asjalik ja hiljem jahmunud nägu peas: "Mis? Misasja! Ma liimisin üle!"

Kuna enne tundi olid infominutid, siis saime õpetajalt teada uudseid, mis kohati olid väga jahmatavad. See on normaalne, et söögivahetunnid on nüüd 15 minutit ja selletõttu 10 minutit varem koju saab, aga teine uudis küll nii tore polnud. Järgmisest sügisest enam 10ndikke me kooli vastu ei võeta. Praegused 10ndikud on viimased, kes lõpetavad ja siis läheb kool põhikooliks. Järgmised kaks lendu ei saagi enam retsida. Ühesõnaga me panime punkti. Moks: "Ma ütlesin ju, et kui ma ära lõpetan, siis on kõik läbi siin."

Kahju on tegelikult..aga see oli juba etteaimetav, kuigi ma ei uskunud, et nii ruttu.

Inkas korjati need vähesed esseed kokku, mis olid ja hakkasime siis õpikust õnneteemal arutlema. Alguses pidime omavahel vestlema sellest. Ajasin Exu ja Krissuga juttu. Laulsin seal neile küsimuse vastuse: My life is briljant ja siis hakkasin seletama: "But happy being my lifestyle" vms. Üldse lahmisin mingit oma juttu. Krissu küsis õpetajalt, et kuidas on inglise keeles jälge jätma mällu vms. Mina: "Lives me shoes."

Moks: "Colour head." - iseenesest küll jah. Pärast läkski jutt jälle mu juustepeale üle. Ma ise olen vahepela juba ära unustanud, et mu juuksed roosad on, siis jälle keegi tuletab meelde kuidagi.

Kirjanduses hakkasime raamatutööd tegema. Kuid enne seda ma juba laulsin. Õpetaja: "Birgit alustab pulmamarsiga kohe." Just nii. Keegi oli klassipulmadest rääkinud just ja siis tuli mega pulmalaulu tuju. Hakkasime tööd tegema, mega kerged küsimused olid. Lõpuks siis sai mul ka õige aja peale raamat loetud, seega oli tööd lihtne ja kiire teha.

Teema kaldus ka puudujate peale. Mati oli juba üle lasknud.

Henn: "Kui Mati tahab, siis Mati puudub."Jaanus: "Ots tuleb lahti teha!"

Töö tehtud, läksime klassijuhataja tundi. Saime vaevalt maha istuda, kui Älf püsti tõusis ja ütles, et ta tavai tund läbi, ma pean ära minema. Kõik teised tõusid tema järel ja klassijuhataja jäi omaette seletama sinna.

Garderoobis sai naerda jälle. Ootasime veel kedagi, kui Kristianne tuli garderoobist. Kõndis umbe sirgelt, äkki libises ja tegi mega kannaka. Elu naersime seal ja hakkasime siis liikuma, kuni kuulsin, et keegi karjub: "Bikuuu!" - see oli Piret ja talle järgnenud Aniita. Läksime Kagusse. Läksime bussijaama Piretiga, rääkisime juttu, kuni ta buss tuli ja läksin siis haanjakatega seletama, kes ka Kagust tagasi olid jõudnud ning läksin siis bussipeale. Panime Saguga jälle segast. Mõni mees kustus üldse bussis ära:

Jõudsin koju, tuli mul ka mega uni peale, aga fck need naabrid peavad ikka alati siis remonti tegema ja kolistama, kui ma magan. Ärkasin lõpuks üles, siis vaatasin telekat ja tegin vene keele ära.

Hetk tagasi tuli mul meelde, et klaveri õpetajal on ka nimepäev. Saatsin sõnumi, mille peale ta helistas mulle ja ütles: "Sa oled nii armas, et ikka meeles pead." Ja nüüd lõpuks ma saan muusikakooli tagasi. Reedeti hakkan käima klaveri tunnis. :)