Ärkasin täna varem üles, et bussiga kooli minna - esimest korda selle aasta jooksul nii vara - 07.05 bussiga. Kuna Sagu ka hetkel bussiga kooli käib, siis hakkasin hommikul vara juba temaga seletama, aga ta oli veel unine ja ei läinud üldse kaasa mu jutuga.
Kuna Jelena käib ka sama bussiga kooli, siis bussipealt maha tulles jooksis ta mulle järgi ja hakkas rääkima. Ma polnudki temaga varem eriti suhelnud, aga tema naeratuse põhjal on ta alati tore tundunud ja nüüd ma veendusin selles veelgi enam.
Kui me koolimajja jõudsime, siis Piret ja Marleen sirgendasid juba oma juukseid. Piret näitas oma albumit, mida ma tema arvates vaadata ei osanud ja LemmikSander vingus, et temaga koos pilti seal polegi. Lisaks sellele ta ei näidanud mulle kodutööd ka ette, aga eesmärk oli saavutatud - kõik õppisid. Rõõm vaadata, kuidas inimesed õpivad, aga veel suurem rõõm kiusata, kui õppida tahetakse. Jätkus Aivari laulu teema. LemmikSander saatis meile ka selle. Pärast terve päev veel kuulasin seda ja tegin oma versiooni sellest: "Sander, sander, sander, oooo."
Mina: "Sander, mis mulle otsaette kirjutatud on siis?"
LemmikSander: "Sinna on kirjutatud: vaata seljapeale!"
Marleen: "Bikuu!" - vaatan talle otsa, ta ainult naerab mu üle.
Üritasin arvutiklassis juhtmeid ühendada, et kõlaritega muusikat kuulata, aga ma panin vist midagi valesti - blond, nagu ma olen ja nii ma pidin ikka kõrvaklappidega kuulama. Samal ajal pidime miksikeses tunnitööd tegema. Alguses mõtlesin, et teen, aga siis ma leidsin palju huvitavamaid asju netist ja panin ülejäänud vastused lambist.
Olin vene keele klassis just maha istunud, kui Moks tuli ja kõiki tervitas: "Jookas." - tal on koguaeg mingid hullud lühendud. Elise ehk ellukas ehk elukas jne.
Terve tund passisime põhimõtteliselt tühja. Lõpuks õpetaja ütles, et me võiks vastama ka hakata, aga mul polnud kõik laused peas ja lükkasin vastamise järgmisele tunnile. Keili hakkas vastama. Carol küsis: "Kes on Eesti rahvuslind?"
Rauno: "Tuvi!"
Põhiline oligi Caroli kiusamine. Keili ja Carol seletasid parasjagu matat, kui me Raunoga muudkui korrutas
ime talle: "Ära seleta!" Siis mingi nillimise teema käis Raunoga. Ta muudkui säras ainult. Siis leidis sahtlist kellegi telefoni display, mida ta peeglina kasutas.Õpetaja: "Sahtlist leidsid v? Kes oma peegli sahtlisse jättis?"
Tunnilõpuni oli vaevalt 15 minutit, kui Mast ka kooli jõudis.
Mast: "No tere!", istus maha nii, et asjad lendasid.
Carol oli nii meeldivalt üllatunud: "Ilmaime ka väljailmunud!"
Moks oli enne nii sõbralikku juttu rääkinud, aga kui Mast tuli, hakkasid nad väga segast panema jälle. Moks: "Sa oled vv v?"
Mina: "Kes?!"
Moks: "Väike värdjas!"
Moks: "Caruu, tee nii!" (ja peksis rusikatega vastu rindu, nagu jungle George)
Rauno: "Carol, mis su maasikast sai?"
Moks: "Tule tee mulle ka Carokas!"
Lõpuks oli Carol nii endast väljas juba, et hakkas jälle tervele klassile loengut pidama. Me saime kõhutäie naerda jälle. Me mõtleme kõike naljaga, aga ta võtab seda nii tõsiselt.
Muusikatunni alguses selgus, et me jääme omapäi ja peame iseseisvalt õpikust teksti vihikusse kirjutama, et aga õpetaja meile seda teatada saaks, siis pidi ta trummi peksma, et meid üldse kõnetada, kuna kõik rääkisid omavahel nii kõvasti ja ei pannud teda tähelegi.
Älf: "Te peate meie poole ikka pöörduma: klass, kas te teate? mul on teile uudis.."
Õpetaja: "Klass! Joondu, valvel, vasakule, paremale, keskel! Homme 1. tundi pole!"
Panime siis Kraega edasi segast ja suundusime Võsuga klaverikallale. Võsu mängis, ma seletasin kõrval ja laulsin vahepeal. Leidsime Rebecca Kontuse lugude noodid, millest Võsu peaaegu
täiuslikud lood väljavõlus. Moks ja Mast olid nii vaimustuses, laulsid ka kaasa vahepeal ja tegid maha, kui sassi läks jne.Lisaks sellele mängis Võsu õpikust mõnda lugu, nagu näiteks: "Mis värvi on armastus", vaatasin Kapile otsa - jälle ta naeris.
Muusika tunnis sai üle pika aja pilte ka tehtud. Tund hakkas juba lõppema, kui kõik üritasid sööma minna, aga kuna õpetaja just tuli, siis jooksid kõik kiiruga klassi tagasi. Pärast läksime ikkagi sööma. Sõin üle pika aja päevapraadi, mida ma arvatavasti nüüd lähiajal jälle ei söö. Mu kõht sai nii täis, et ma ei jõudnud olla enam. Matas oli enamvähem hea olla jälle. Vaba tund oli ka, mis tähendas, et kõik tahvlipeal antud ülesannet ei teinud - kes mängis kaarte, kes pildistas, kes pani niisama segast. Me tegime seda viimast. Kapi ja Mangoga jälle mingit ulmet. Ma ainult naersingi seal. Ma ei mäleta ainult enam, et mida. Telefoni midagi üles ka ei saanud kirjutada, kuna mu telefon oli Mango käes, kust ta oma äranägemise järgi muusikat pani. Muidugi leidis ta mingid väga ulmelised eelmise aasta lood üles: suitsu ei tee, pilvede embuses, liigutage peput ja Justin Bieberi "Baby", mis oligi täna terve päeva teema. Kuna ma alustasin juba hommikul selle Sanderi loominguga ja Jaanus laulis pärast ajaloo klassi uksetaga seda.
Mast ka kiusas mind terve päev ja lõpuks, kui ma teda kiusasin, siis ütles ta mulle: "Sa oled ikka täitsa ära keeranud." - Kõik naersid mind täna. Ükskõik, kellele ma ka otsa ei vaadanud.
Vahetunniajal jooksin ringi. Käisin 10ndike juures. Täna ma ei saanudki Piretit kapuutsinööridest kakkuda, kuna tal polnud pusa seljas. LemmikSander oli ka lõpuks kuskilt süüa saanud ja teised olid niisama ägedad. Kahjuks kestavad need vahetunnid nüüd nii vähe aega, et sellega ei jõua isegi kaua lobiseda.
Tänane ajaloo tund oli üsna mõttetu. Vaatasime powerpoint esitlusi. Alguses õpetaja tahtis meile toda näidata, mida me eelmine tund juba vaatasime, aga ma mängisin tarka ja ütlesin, et me
oleme selle ära vaadanud juba. Pärast hakkasime töövihikut täitma. Vahepeal jätkasime Mangoga matas alustatud segast panekut ja Rauno üritas mu sokke sodida. Põhilause: "Püsi saabastes!" Töövihikut täitsin, siis ta hakkas kiusama mind. Raputas lauda ja laiutas nii, et ma olin sunnitud ta käe peale toetuma, et normaalselt kirjutada.Inka tunnile eelnenud vahetunnil käis mingi joogiteema Älfiga. Älf oli nii rahutu, koguaeg ta raputas midagi. Alguses ütles mulle: "Ainult joomisest mõtled koguaeg ( pidas silmas möllu, mis homme pidi tulema ) ja siis pärast ise ütles: "Koju lähen, võtan korgi maha kohe!" Pärast, kui Moks tuli, siis ütles: "Moks, tule ma teen kalli!" ja kallistas teda. Pärast kallistas ta koolikotti ka veel. Kapil on uus hüüdnimi: Marjek, mis talle üldse ei meeldi.
Inkas hakkasime kodust tööd kontrollima. Kuna kõigil (vist) oli tehtud, siis läks meil nii kiiresti ja õpetaja ütles, et me teeme ajalugu, kui ühe veerandijooksul 2 peatükki jõuame edasi võtta. Ise säras nii, et vähe polnud: "Issand, kui tublid te olete!" Ta pidas meid targemateks, kui õpiku ja töövihiku tegijaid, kuna nood ei oska üldse ülesandeid teha.
Tunni lõpupoole hakkasime kuulamisharjutusi tegema ja palusime, et me eilse Queeni laulu "One vision"-i lõpuni kuulaks, et lünki saaks täita. Juba eilsest oli see laul mind kummitama jäänud - täna veelgi enam. Enne laulu töölepanekut laulsin juba. Kapp ainult naeris mu üle. Ta üldse säras täna tervepäev. Ma ei tea, kui palju ma talt täna küsisin: "Kapp, mis särad?"
Kiirestempos sai tund läbi. Riidehoidu minnes tulid paralleelikad vastu. Tõmbasin Kraaksult mööda minnes kapuutsinööri ära, mille peale ta mulle järgi tuli ja lubas mind selle nööriga üles puua, aga Liana kaitses mind. Liana tegi mulle tee vabaks, et ma bussipeale saaks kiirustada.
Mina: "Kus tead, et ma bussipeale lähen?"
Liana: "Ma tean, sul on selline nägu juba peas!"
Kiusasin Masti veel ja siis Jaanika viis hoopis ära meid bussijaama autoga. Vahepeal sai naerda ka, kui Nilso ja Liana mega aeglustades sebrat ületasid ja keset tänavat mingi mees kõndis, nagu oleks kuskil metsas ja naudiks loodust.
Läksime bussijaamas kohe Ego juurde, kes nii rõõmus oli, nagu alati. Sellised inimesed teevad nii toreda päeva veelgi toredamaks. Ta on nii tubliks hakanud, et üle ei lase enam.
Aga see bussisõit oli küll kõige haigem. Buss sõitis terve tee vaevalt 50 km/h. Mul oli kogu see bussisõit tunne, nagu bussijuhil oleks mingid tervisehäired. Ta ei järginud üldse trajektoori ja ise ka oli nii kahtlane kuidagi seal roolitaga.
Täna suutsid ülemiste naabrite remondimehed meid jälle üllatada järjekordse kallaletungimisega, seekord läbi torude, ummistades meie veetorud kividega, mis nende korteris seinalõhkumise käigust sinna sattusid. Meil on köögitorudel värv maas ja vannituba uputas mõnda aega. Pärast tuli üks tark ülevalt alla, seletas midagi ja lõpuks sai asi korda vist. Ma ikka imestan, et viimasel ajal nii palju poleemikat naabritega on olnud. 10 aastat sai korteris normaalselt ära elatud, nüüd viimased 2 aastat käib mingi teema koguaeg. Mul on üli savi, aga ema on suht kettas vist juba.
Rääkisin Bestikaga, Mallaga ja siis Jaanusega, kellega saksa keel on ikka teemaks koguaeg.
10ndikud avastasid, et ajaloo õpetaja ei lase kaksi järgi vastata. Ma räägin, et õppima tuleb hakata, aga nagu Sander eile ütles: "Homme saab öelda, et homme on reede!" Tegelikult ma käiks parema meelega koolis, kui kodus oleks, aga ka nädalavahetus toob omamoodi seiklusi.
No comments:
Post a Comment