Nüüd lähen ja kirjutan kõik märksõnad üles

On esmaspäeva hommik, pikk nädal ootab ees - kõigepealt helistas isa, et öelda: "Kell 7.00 ole valmis väljas!"

Astusin siis 7.02 välja - seal polnud kedagi. Helistasin siis isale ja sain vastuseks, et ta juba sõidab linnapoole, kuna ma ei tulnud õigeks ajaks välja. Arvas vist, et ma nüüd teinekord tean ja tulen varem välja, aga homme ma helistan talle juba kell 6.00 ja küsin: "Tuled ka juba v?"

Läksin tuppa tagasi. Mõtlesin, et mis ma teen nüüd!? Tahtsin kindlalt esimesse tundi jõuda, kuna esmaspäevahommikused matemaatika tunnid on alati kõige naljakamad. Helistasin Kristiannele ja läksin Alakasse teda ootama. Jõudsin kooli, siis kõik imestasid, et ma nii hilja jõudsin, sest ma olen tavaliselt üks esimesi, kes koolis on. Natukese ajapärast tuli kõne Egolt. Hakkas jälle mingi huumor pihta. Tund oli ammu alanud ja me ikka veel rääkisime. Ükskõik, kui palju ma ei üritanud kõnet lõpetada, oli tal ikka veel midagi mulle öelda. Kapp ja Mango käskisid ka mul telefoni ära panna juba.

Matas ei pidanud õnneks palju ajusid arvutustega vaevama, vaid pidi pliiatsit kiirelt liigutama, kuna õpetaja söötis lehekülgede kaupa informatsiooni ette. Tegime jooniseid, mille kõrguste ära arvamisega sai õpetaja jutu järgi meie klass palju paremini hakkama, kui paralleelikad.

Varsti pidi meid ees ootama matemaatika suur töö - umbes, nagu eksam, millelt läkski kogu teema eksamitele üle. Älf: "Teeme eksami ära ja saab jälle rahulikult edasi elada (isegi, kui läbi kukud, vähemalt on tehtud)...tähtis on osavõtt, mitte võit või kuidas see nüüd oligi?"

Kirjutamise vahepealt jätkus meie kolme tavapärane jutuajamine. Mango muudkui mõnitas mind: "Isa ütles konkreetselt, et kell 7 oled väljas!" ja Kapp muudkui naeris.

Ühiskonna tunnis saime allika analüüsi tööd kätte. Õpetaja luges nimesid, kes pidid ta laua juurde töödele järgi minema: "Kristjan!"

Kuna Moks ainult koolis oli, siis hakkas ta umbe uhkelt õpetaja laua poole kõndima, aga siis ütles õpetaja: "Aga see on Mast!"

Rauno: "Hää, feil!"

Hakkasime GTR-i täitma üle pika aja ja samal ajal jätkus õpetaja etteheited Moksile, kes oma koti aknalauale paneb: "Tänavalt on kõik ju näha. Kui mina ka oma asjad siin kõik laiali pilluks, siis.."

Rauno: "..siis oleks kodune tunne!"

Järgnenud tunni võiks vabaks lugeda, kuna see oli MUV, kus me lastelaule laulsime, mida õpetaja põhjendas sellega, et varsti oleme me kõik lapsevanemad ja peame oskama oma lastele laulda.

Enne seda suutis, aga Keili feilida, kui Elise välja vaatas ja ütles: "Lund sajab!"

Mina: "Ei saja ju!"

Elise: "Sajab, vaata aeglaselt!"

Keili: "Kes sõitis aeda??"

Lastelauludest, mida me laulsime olid: ehitame maja, mu kodune, karumõmmi unelaul, kevade laul jne. Päris nalja sai, eriti siis, kui lauldi "Mutionu pidu", mille peale Henn, Gristel ja veel mõned oma sõnadega laulma hakkasid: "Suitsetas ja viina jõi, paljaid naisi koju tõi!" ja õpetaja Hennu sellepeale kõrvast sikutas.

Tund oli lõppemas, kui Gristel juba üle klassi karjus: "Sööma!" ja oma söömaminekut põhjendas õpetajale: "Ma laulsin end tühjaks!"

Järgnenud vahetunnil jõudsin vahepeal vene keele klassi minna, kui mulle meenus, et pidin Lianale Trafficu lauludega mälupulga viima. Jooksin siis, ise leiutades, kus nad olla võiksid. Leidsin nad siis saksa klassi juurest. Nad juba kaugelt nägid, et ma tulen. Peatusin ja sain etteheited sellest, et ma eile üldse blogi ei viitsinud kirjutada. Ja alles nüüd nad jagasid ära, miks mul telefon käes koguaeg on (et sinna märksõnu toimunud sündmustest ja ütlustest kirjutada).

Ma ei mäleta, kes neist ütles, et: "Nüüd siit ära läheb, siis kirjutab raudselt kõik märksõnad üles, mis me ütlesime!"

Ma olin nagu poeet nende ees. Kõik kuulasid ja naersid, kui ma seal seletasin neile ja see kõik inspireeris mind selle ja eelmise blogi kirjutamiseks, aga kuna kell andis juba tunni algusele lähenemisest märku, siis tegin kiirelt minekut.

Vene keelest oli täna töö. Mõned hakkasid kirjutama, Rauno tõmbas pliiatsiga vilistades tähelepanu, mida ta tol hetkel liiga vähe sai, Moks üldse sõi ja Carol kirjutas tööd põlve peal, nagu koolilapsele teps mitte kohane pole.

Töö tehtud, siis hakkasime viktoriinist rääkima, mille vastused teine vene keele õpetaja suutis kogemata ära kustutada ja see eeldas seda, et me pidime selle uuesti läbi tegema.

Õpetaja: "Matrioška on vene..."
Moks: "..milf!"

Tund hakkas läbi saama, kui kõik muutusid üsna rahutuks, lükkasid oma vastamisi tund-tunnilt edasi, seisid püsti ja kui õpetaja palus istuda, siis istusid kõik lauadade peale.

Õpetaja: "Istu ära!"

Mango: Ma ei saa, pink on külm!"

Inka tund oli tänase päeva kõige naljakam tund üldse. Kogu jutustamine ja seletamine kestis kokku 15 minutit, enne, kui me koduseid ülesandeid kontrollima hakkasime.

Älf tuli klassi: "Moks, you are my only!"

Selline tunne oli, nagu seisaks keegi me klassi inimeste juhtmete peal. Keegi midagi aru ei saanud ja Älf soodustas seda veel oma huumori ja segast panekutega.

Õpetaja: "Pooletoobised!"

Moks: "Fucking stupid!"

Älf seletas ikka midagi edasi.

Õpetaja: "On tola!"

Õpetaja: "Kas kõik said aru, et me teeme töö neljapäeval?"

Älf: "Kolmapäeval ei teegi?"

Õpetaja: "Ma ei tea, kas seisame püsti, et juhtmed lahti pääseks?"

Siis hakkasime Internet Quizidest rääkima, millele Älf unustas oma andmed ja nime kirjutada.

Õpetaja: "Kust sul see nimi võetakse, kui sa seda ei kirjutanud?"
Älf: "Tänapäeval võetakse sateliidi pealt!"

Kapp seletas kõrval, et Älf raudselt ei teinudki seda.

Älf: "Kust võtad seda? Olid mul kodus v?"

Lõpuks hakkasime töövihikut kontrollima, siis Kapp oli nii tark Elise töövihikust tehtud vastustega, aga vähemalt oli tempo.

Täna pidi meil kirjanduses raamatutöö olema, aga õpetaja oli selle juba ära unustaud ja Edward Griegi "Hommiku meeleolu" mängima pannud, alustudeks Norra kirjandusse ja Hendrik Ibseni eluloole. Siis tuletas keegi aga meelde, et töö on ja ma ütlesin: "Õpetaja, ma suren ära, kui te töö teete!"

Õpetaja: "Näita, kuidas sa sured!" ja äkki olin ma kadunud. Ma ei tea, kuidas ma nii kiirelt tooliall juba olin.

Kui ma lõpuks püsti tagasi sain, astus just Glaser klassi sisse. Teda polnud terve päev koolis olnud, kõigil oli mega imestas ja nagu ma talle ütlesin: "Parem hilja, kui mitte kunagi!"

Aga see polnud ainuke üllatus. Klassijuhataja tunniks oli Jaanus ka end kooli vedanud ning lõpuks nägime isegi Masti, kes kõike saksat olid vastama tulnud.

Klassijuhataja tunnist nii palju, et saime kõik paberijupi, kus olid kirjas hinded, mida tuleks vastama hakata. Mul oli ainult saksa keelest selline kahtlane seis, aga kui ma viimase töö 5 saan, siis on kõik tasakaalus jälle. Pärast veel võrdlesime Jaanusega oma lehti. Tal oli põhimõtteliselt sama seis.

Tegin avastuse Saqu ja Rauno ühtselt sinistest sama mustrilistest jopedest: "Mis teil on sinine teemaks v?"

Rauno: "Saqu on mu boyfriend!"

Läksime Jaanikaga bussijaama. Rääkisime juttu ja siis bussipeale. Täävi vaatas terve tee telefonist pilte ja ma kommenteerisin kõrval ja varsti olimegi Rõuges. Täna mul polnudki und, kuna ma olin nii inspireeritud, et kirjutasin kaks blogi järjest. Vahelduva eduga seletasime Egoga, nüüd on kell juba pool 9 ja ma hakkan õppima.