See on jah nüüd väga IN

Ego oli jälle midagi kokku rääkinud, mille üle ma nii kõveras olin, et Jaanika ütles: "Alustad hommikut naermisega juba!"

Kuna Rauno oli mu koha juba ära võtnud, siis istusin ette poole, aga saatuslikul kombel tuli Glaser ka just kooli ja istus mu kõrvale. Glaser seletas midagi.

Mina: "Ütle õpetajale seda!"

Glaser: "Ta annab jalaga pe**e mulle!"

Mina: "Ma ei usu, et ta seda teeks, aga sa saad ta käest psühholoogiliselt jalaga, kui ütled!"

Vene keele tunnis oli Moksil kurk valus ja õpetaja lubas tal teed teha. Ütlesin ka naljaga: "Tee mulle ka!" - tegigi.

Umbe kokkas seal. Otsisid õpetajaga kapist mee üles ja siis pani mett endale tee sisse.

Mina: "Pane mulle ka!"

Moks: "Pane, pane, pane ise!" lõpuks pani ikka. Moks: "Vaablase mett pole v? Vaata, kui suur paak tollel taga on!"

Kui vahetunnis kehalise tunnist räägiti ja ma ütlesin, et mul asjad koju jäid, siis kuulsin jälle tavapärast lauset: "Ja ise tahad veel ajaloo eksamit teha!" - ükskõik, millest jutt ka poleks, ikka peab selle ära mainima.

Eesti keele tunnis oli kohe näha, kes tunnitööd kaasa teevad, aga tunnis vajamineva ÕS-i järgi ei näinud keegi huvitundvat. Enamus oli filosoofiale pühendunud.

Äkki küsis õpetaja: "Birgit, kas sa jood teed või kohvi?" (Vihjates homsele üritusele, kus mõlemat pakutakse)

Mina: "Mitte kumbagi!"

Õpetaja: "Ei, alkoholi ei võta!"

Päev jätkus filosoofiaga, kus oli nn. konverents, mis meenutas aga tavalist töövihiku harjutuste ettelugemist, ainult selle vahega, et me saime õigete vastuste põhjal vastava hinde. Vaatamata mõningatele tühjadele lahtritele, suutis õpetaja mind alati siis küsida, kui ma vastust teadsin. Tunni lõpus saingi viie. Need, kes kõiki vastuseid ei teadnud, said neljad. Mõnel vedas ikka nii hästi, et ta lasi üle ja sai lambist 4 ka veel.

Kõige naljakam oli ikkagi see, kuidas õpetaja üht paralleelikat maha tegi ja tema ebaõnnestunud allika analüüsi tööst rääkis. Too paralleelikas tegi valet ülesannet üldse ja hiljem, kui ajaloos järgmiseks tööks õpiti mängis ta numbrimängu.

Õpetaja: "Ma ei tea, mis uut moodi ristsõna see nüüd on?"

Gristel: "Numbrimäng!"

Õpetaja: "See on jah nüüd väga IN!" - terve klass oli naerust kõveras jälle.

Saksa keele tund oli sama hästi, kui vaba tund, sest õpetaja läks kuhugi ära me pidime iseseisvalt 180 sõnalise sporditeemalise kirjandi kirjutama. Panin mängu kõik oma eelmise rühma vihikud ja otsisin kõikvõimalikke lauseid spordi kohta, et mingigi jutt valmis saada. Kristianne oli nagu mingi abipunkt, kellelt kõik midagi küsisid. Jaanus kirjutas üldse eesti keeles ette ja Kristianne tõlkis talle selle ära.

Tunni lõpus, kui õpetaja tagasi oli ja oma laua juures seisis, siis kustutasin klassist välja minnes tule ära, mille peale ta mulle järgi tuli ja sõimama hakkas. Jooksin ruttu ära, Moks hoidis mul käest kinni, et ma minema ei saaks joosta, aga õpetaja ei jõudnud sellegi poolest mulle õnneks järele.

Mata tund, nagu ikka jutustades, nagu Kapp ütles: "Elu läheb huvitavaks!" Tahtis, et ma teeksin ikka spikri ajaloost homseks. Kõik teised ka tahtsid, aga ma ei viitsinud üldse kohe mitte. Blogi teema oli ka hea, kui Kapp ütles: "Kui sa blogi ei kirjuta, siis pole mõtet elada enam." vms.

Õpetaja saatis jälle mõned kurjad pilgud, kuna meie rääkisime ja Gristel ja Eliise tegid sama. Merka hilines tundi ja nagu hiljem välja tuli, käis ta kettimas. See polnud aga kõik - peale tundi jooksime temaga kiiresti välja kaasa, kuna tal oli jälle halb olla. Läksime maja taha autode juurde. Merka jälle kettis. Ma tean, et see pole naljakas, aga ma olin nii kõveras. Poisid tulid ka vaatama ja naerma. Jaanus: "KetiMerka!" Merka ise ka naeris lõpuks.

Olime veel autos natuke aega, kui Jaanus kõrval autos oma tümmi käima pani ja selle järgi kaasa tiksus.

Õnneks autosõidu pidas Merka vastu. Läksime bussijaama, et Ego peale võtta, aga too hakkas omakorda rebima: "Merka sa oled näost nii valge. Jacksoni päevitus v?"

Jaanika viis mind ja Võsut spordihalli juurde ära ja läksid ise koju.

Kuigi mul polnud keka asju kaasas, siis läksin niisama tundi aega parajaks tegema enne laulmist. Kuna Külmal polnud aega poistega tundi teha ja me klassi tüdrukutest oli kehalises ainult 5 inimest, siis oli neil tund meie klassi ja paralleelklassi poistega koos.

Tunni algus oli hea, kui õpetaja teatas, et täna hakatakse kõrgust hüppama, mis aga Keilile üldse ei meeldi. Kui Külm Keili nägu nägi, siis ütles, nagu mõnituseks: "Ouu maii gaad!"

Meie õpetaja: "Ma ei tea, mis mul täna viga on?"

Külm: "Jõid eile v?" - meil on kõige ägedamad kehalise õpetaja.

Jooksin teistega soojendusringi kaasa. Alguses Võsuga ja siis Krissuga - ise ei jõudnud ära seletada enam. Maikul polnud ka riideid kaasas. Rääkisime juttu ja jälgisime, kuidas kõik soojendus- ja kõrgushüppeharjutusi tegid - mega naljakas oli. Eriti see, kui kaheksat joosti ja vabalangemist matile tehti. Kaheksajookmisega oli see ka hea, kui kõik seda umbe kiiresti tegid ja kui Krissu ja Exu kord oli, jooksid nad teistega võrreldes, nagu aegluubis.

Mingi aeg läksin koolimajja tagasi. Hakkasin vaikselt ajalugu õppima, kuni Võsu tuli ja mulle klaverit mängima hakkas. Esimene hääl pidi seekord rohkem harjutama, enne kui kokku laulda sai. Samal ajal, nagu õpetaja ütles, laterdasin ma Eliisiga. Korra nädalas kahekesi kokku saab, siis ei jõua kuidagi enam ära rääkida.

Kui laulmine lõpuks läbi oli, leidsin väljas eest lume, mida sadas aina juurde. Kõndisime Eliisi ja Elisega üle sebra, kui Ego helistas ja samal ajal isa just tuli. Jooksin poolelt teelt tagasi, hüppasin auto peale ja muudkui naersin, kuna Ego rebis täiega.

Hiljem käisime isaga veel poes ja siis läbi tiheda lumesaju koju. Panin just arvuti käima ja logisin msni sisse, kui Jaanus juba hakkas pihta: "Biku, kus naljad on? Tee spikker! Võta kokku ennast!"

Hakkasin ajalugu õppima, samal ajal oli terve alumine rida msni aknaid täis, kuna kõik tahtsid, et ma ikkagi spikri teeksin. Lõpuks ikkagi tegin, kuigi ma suutsin vahepeal teleka ette õppides magama jääda. Tänu spikri tegemisele võisin ma nüüd Kapiga segast panna, mida ma ka tegin.