ulle helistas, kui ma parasjagu ringi sõitsin, sadavat lund ja jõulutunnet nautisin, sellal, kui kui teised kodus magasid ja ma ta lõpuks kahe pulgakommi eest koju viisin ning Raigo mind hiljem pooleks kallistas, me kriipsujukudest lumeingleid joonistasime, Sander ja Raigo eite ja taati mängisid ning naerit välja üritasid maa seest kakkuda jne.Selle esmaspäeva hommikuga algas reaalselt mu jaoks uus aasta, mis siiani kuidagi kohale pole tahtnud jõuda, miski mu sees oleks nagu ööga surnud või taas ellu ärganud.
Istusin ja ootasin esimest tundi, kui mu endised koolikaaslased mu kõrvale istusid ja Eesti räppi kuulama hakkasid. Naer tuli peale, kui Kaarli klassist toda mantliga tüüpi nägin, kellel täna valge lips kaelas oli, mis aga kaugelt vaadatatuna tundus nagu kirikuõpetaja valge kaelaside vms. Ainuke, keda polnud, oli Kaarel. Terve päev lootsin teda kuskil kohata. Hommikul ka tahtsin teda ära oodata, aga teda ei tulnudki ja ma ei jõudnudki lõpuks enam oodata ning läksin klassi, kus nagu välk lumisest taevast kohe tööohutuse tunnis töö oli, mis teistel samalaadsetel õpperühmadel ammu eelmise aasta numbri sees ära tehtud sai ja hinnegi väljas, samal ajal, kui meie teadmatuses istusime ja imestasime, kuidas tunnid nii vara ja ilma lõputööta läbi said. Nii oligi meil täna töö, mille kõik esialgu neljadele sooritasid, aga kuna õpetaja meid selle eest kiitis, et me ühe korraga ja ettevalmistamata töö nii hästi tegime, siis tõstis ta kõigi hinnet ühe palli võrra ja kõik said viied. Tegemata referaatidest pääsesime esseega teemal "Õnnelik õnnetus", kus ma muidugi oma siksiga üle katuse käimisest kirjutasin ja sellest hiljem teema arenes turvavöö vajalikkuse kohta, nii et ülilihtsalt saime hinded välja ja taaskord üks aine jälle läbi.
Seejuures sai muidugi nalja ka, kui me kolmekesi - mina, Annakas ja Krissu naersime, samas, kui Karla oli mega asjalik, nii et kui me teda oma naermisega häirisime, tegi ta meile kurja nägu. Mõni oli veel asjalikum ja feilitud sai ka päris palju, nii et me ei jõudnud enam ära naerda ja lõpptulemus oli see, et saime varem tunni lõpust ära ja läksime poodi.
Krissu märkis, et ilmselgelt on tal järjekordselt valed jalanõud ja üldse pani ta nii segast ning rääkis sellest, kuidas ta end täna hoopis koju unustas, mida tõestas ka see, kuidas ta alla andis ja minuga vaielda ei viitsinud, mis klassis meil tund on. Istusimegi arvuti tunnis koos ja panime segast edasi - rääkisime, vaatasime youtubest bmx'i videosid ning facebookist igast värki ega kuulanudki, mida arvuti õpetaja ees seletas. Pärast hakkas Krissu solidaire'i mängima ja ma ainult naersin, kui tal mäng pe**e läks ning ta seepeale närvama hakkas. Aa ja siis Krissu naerab kogu aeg mu seda sõna "savver", mille ma täiesti kogemata Joosepi sõnavarast üle olen võtnud.
Peale tunde läksime bussi ootama ja siis nägin lõpuks Kaarlit ka, kes mulle kaugusest lehvitas. Jane tuli ka bussi peale ja siis seletasime, kuni Võruni, edasi Krissuga, kuni kesklinnani ja siis muusikakooli. Nüüd, kui kõik on läinud, pühendan end jälle muusikale ja üritan juba sügisel õpetajalt saadud lood lõpuks selgeks õppida. Käisingi õpetaja juures, ta mängis ning tuli jälle Joosep meelde ja nüüd läinud ta ongi.
Mina: "Mõtle, täna on Joosepi esimene päev ilma medaliteta."
Kaarel: "Ma arvan, et ta jagab seal ka medaleid."
Mängisin natuke aega ise ka ning läksin siis bussijaama, koju ja kohe magama. Ärkasin uksekella peale ja mõtlesin, kas on hommik või õhtu, õnneks oli õhtu, mil ma Joosepilt sõnumi sain ja Kaarliga rääkisin ning lõpuks isegi telekat vaatasin, mida ma niikaua teinud pole. Võsareporter endiselt toidab.
Teisipäeva hommikul oli jälle mega meeleolu, mis koolis hoopis teised pöörded võttis, nii et püsisin seal vaevu tund aega eesti keele tunnis, mis toimus raamatukogus arvutite taga. Krissu, nagu ikka hangus ja mängis solidaire'i ning me Karlaga olime läpakates ja tegin töölehti, mille aga katkestas kõrvilukustav pinin, nii et
asjad kokku ja linna, klienditeenindusse enam ei viitsinud. Käisin ainult õpetajaga kaasas, sain vajalikud materjalid, mis ma kodus ära pidin tegema, võtsin raamatukogust raamatud, käisin linnas söömas ja siis Rossale driftima seniks, kuni Kaarel tuli ja me pool päeva jälle Nooruse juures passisime. Vahepeal käisime Rossal lumesõda tegemas, millest ma juba eelmises postituses rääkisin. Nägime Taagot ka, kes seal audiga driftis ja hiljem rääkima tuli.Naerda sai ka päris palju, kui ma Kaarlile Joosepi koerakuudis magamisest rääkisin või kui Kaarel suvalisi möödujaid kommenteeris ja mingit punapead küljepeeglist vahtis.
Kuulasime Kaarli mälukaardi pealt muusikat, nii et mulle hakkas B-B-Complex "Beautiful lies" meeldima, mis on ühtlasi tänase päeva laul ja nüüd kaifingi seda, kaasaarvatud palju muid dnb lugusid, mida ma raamatu lugemise saatel kuulan.
Õhtuks lõpuks koju jõudsin, siis mõtlesin, et magan hommikuni, aga ei saanud, kuna mu naaber on nii soe kodanik ja mängib õhtul kell pool 10 toas korvpalli. Nii ei tulnudki mul und ja lugesin pool ööd raamatut, mille ennem raamatukogust võtsin.
Säästsin end kolmapäeval ja ei läinud kooli, kuigi 2 tööd oli, peale mida hinded välja pandi. Juba sellepärast ei läinud, et eile sealt nii minema kõndisin. Mind peab keegi kogu aeg tagant sundima ja kui ei sunni, siis ma eksin jälle oma maailma ära. Tegelikult see on mega mõttetu tekst, mis ma siia blogisse praegu kirjutan, sest hetkel on juba järgmine nädal, järgmine esmaspäev - 16. jaanuar ja mul on eluhea tuju, aga mõtlesin, et panen mõned asjad kirja, mis vahepeal vahele on jäänud. Kolmapäeval oli sama hea tuju. Läksin lõuna ajal välja autot puhastama, kui Krissu vanaema tuli ja ka minuga linna tahtis. Kutsus Kristeni vanaema ka kaasa ja siis linna. Terve tee sai täiega naerda, kui nad rääkisid, kuidas Krissu vanaema endale linnast meest läheb otsima, lubasid turu peale minna jne. Viisin nad turu peale ära ning ise @ VKLG. Inglise keele õpetaja polnudki oma tavapärases sunshine tujus, aga siiski oli tore temaga jutustada. Tol hetkel ma veel ei teadnud, et ma inglise keele eksamit siiski ei tee, mida õpetaja ilmselt kurb kuulda on, aga nii on. Uurisingi, et kas pean koolis end eksamile kirja panema, kuna 12ndikud pidid eelmise nädala jooksul valikud ära tegema ja läksin siis ise ka reedel eesti.ee ning registreerusin. Kunagi varsti külastan eesti keele õpetajat.
Vaatamata koolist puudumisele üsnagi asjalik kolmapäev - järgmiseks muusikakooli ja sealt edasi muidugi Kaarliga välja jälle ning siis koju
raamatut lugema, mille peale meenus mul etendus, kus Timot mänginud Johannes Veski meenutab mulle täiega Brunot.Raamatuga "Kuidas elad, Ann?" leidsin palju seost ka ühest sõprusest - sõprusest nagu Annil ja Villemil. Ma ei taha siin ta nime öelda, aga ta on väga palju mind aidanud, minuga rääkinud ja mis peamine - ta kuulab ja ta hoolib. Peale aastavahetust ka helistas, rääkis ja värki. Ma tean, et ta loeb mu blogi ainult ctrl f-ga, nii et tema kiusamiseks ei kirjuta seda nime siia. Ja see pole sina, KARL, kes ka ainult oma nime siit otsib, hahaa.
Neljapäeva hommikul viisin venna kooli ja selle tõttu jõudsin nii vara linna. Vastu tahtmist läksin tegelikult kooli, nii et venitasin sinna jõudmist veelgi ja olin seni linnas, et jõuaksin kooli täpselt selleks ajaks, kui tunnid algavad, et ei peaks kellegagi seletama. Plaanisingi, et teen eesti keele kontrolltöö ära ja tulen ära, aga õnneks mängis kõik mu kasuks ja ma olin terve päev koolis - viimane koolipäev siiski enne eksamiperioodi ja põhimõtteliselt 3-nädalast vaheaega.
Eesti keel tõmbas kõigil juhtme suht korralikult kokku, sest neid ülesandeid oli nii palju, kuigi neid võis materjalide ja neti abil teha. Terve tund tegimegi kontrolltööd, ülejäänud asjad pean kodus ära tegema, et hinne välja saada. Vahetunnis käisin Kristjaniga kaasas jälle ja siis inglise keel, mis oli kuidagi nii südamlik tund, kuigi õpetaja oli oma õpilaste pärast üsna meeleheitel. Meile ütles ta aga: "Mu vastas istuvad ilusad, kenad, armsad ja sõbralikud õpilased. Mitte 1 halb sõna pole öelda", aga kõik muu muserdas teda, nii et ta rääkis klassi ees peaaegu kogu tunni sellest. Ainult tunni lõpus tegime ülesannet, kirjutades sõnade: friday, Africa, rain, money ja holiday taha sõnu, mis meil seoses nendega meenub ning lõpuks oma lemmik teema taga olevatest sõnadest lauseid. Õpetaja ei lubanud meil Kristjaniga paaris olla, et neid lauseid üksteisele ette lugeda, aga Kristjan polnud nõus kellegi teise juurde minema ja nii jutustasime me kahekesi jälle.
Mul oli tunni lõpuks nii haige nälg, et läksime Krissuga sööma ja siis oli kursusejuhatajal au meiega viimane tund veetma. Tegime Lõuna-Eesti linnade kohta esitlused, mida mina alles tunnis tegema hakkasin ja selle ka tunni lõpuks valmis jõudsin ning paberilt maha lugedes ainukese nelja sain. Kõik pidid üksteist hindama, aga kuna mulle olid ainukesena neljad pandud, siis tegin tagasi ja panin kõigile kolmed selle eest, ainult Kristjanile panin viie, sest ta on mu sõber. Kursusejuhataja ütles, et sõpru ei või nii hinnata ja seda ma just tegin. Saime mandariini ka ja hinded pandi välja ning siis Krissuga linna.
Neljapäeval ei saanud Kaarliga välja minna, sest teda polnud ja üldse teda polnud msnis ega kuskil, nii et hakkasin blogi kirjutama. Seejuures igatsen neid aegu, kui koolis oli 7-8 tundi ja peale seda oli veel muusikakool ja sada muud asja, sest siis oli kogu aeg nii palju tegevust, et polnud aega isegi mõelda.
No comments:
Post a Comment