Abituriendid + rebased = sinuga end elusana tunda võin

Ja nüüd tuleb see osa, mida kõik kaua oodanud on - abiturientide ja rebaste ühine möll.
Olin just trepikoja uksest välja astunud, ise seejuures omaette vihmavarju lahti tehes, kui pea tõstsin ja nägin naabritädisid, kes mind silmapilgutamata jälgisid, nagu staari. Muigasin omaette ja ütlesin: "Tere" ning kõndisin siis bussijaama. Küllap nad pidasid silmas mu tänast artiklit, mis Võrumaa Teatajas oli ja seetõttu jälgisid mind sellise aupaklikkusega.
Astusin bussi ja ütlesin: "Rõuge!"
Bussijuht: "Astu üks samm tagasi ja oledki Rõuges!" ja naeris. Naersin ka ja parandasin end: "Võru!"
Väljas oli suht külm ja pidin kesklinnas veel isa ootama, kes alles Luhast sõitma hakkas, kui ma juba kesklinna jõudsin. Käisin kiirelt Maximas, ostsin vesipiibule tubaka ja söe ära ning läksime siis Kagusse, kus Egle ja Piret juba ootasid mind. Tegime veits einkaufen (tõlk. sisseosta) ja hakkasin kassas igast väikseid rahatähti lauale panema. Poemüüja targutas, et summa on suht suur. Ma ütlesin, et ma tean, mul on sitaks pappi siin kahelistes, viielistes ja kümnelistes. Tal oli selline nägu peas, nagu ta ei usuks mind. Aga tegelikult mul jäi lõpuks veel päris palju raha ülegi.
Toppisime kõik kotti ja läksime autosse. Isa ütles, et ma panin nüüd raudselt koti kringli peale, tegelikult ei pannud. Isa hakkas rebima. Terve tee autos käis mega ulmeline tekst. Läksime kirikuplatsile, kus Keili juba ootas. Selgus, et pidime veel Jaanikat ja Raunot ka ootama, kes autodega tulid. Parkisime siis kõrvale ja isa käskis mul küljeuksest Lõuna-Eesti kaardi välja võtta. Tahtis täpselt näha, kus too koht on, kuhu me minema peame. Ma olin täiesti kindel, et toda pole seal kaardil. Isa keris kaardi lahti, leidis Võru üles, aga seal, kus too koht olema pidi, sai kaart just otsa. Keeras siis teise poole ja hakkas uuesti otsima. Tema üllatuseks oli tolle kohepeal kaardis auk. Me naersime Pireti ja Eglega teda jälle. Panin oma tehtud plaadi mängima ja siis nägime Võru esimest kolonni vms, kes tõrvikutega kirikusse läks. Nad olid nii jubedad. Mulle meenusid kohe mingid vanad filmid sellega. Nad läksid täpselt me autost ka veel mööda.
Äkki jõudsid Jaanika ja Rauno ka kohale ning isal hakkas umbe kiire, kuna ta seletas veel midagi. Ütles, et ta küll ei jõua bemmiga sammu pidada. Tegelikult püsisime normaalselt sabas. Enne linna minekut oli Sander mind msni lisanud ja küsis, et kas ta saaks ka meiega möllule ja kuna meil oli autos üks koht vaba, siis võtsime Sanderi ka Osulast peale. Samal ajal ootasid teised meid järgi seal. Enne Osulasse jõudmist helistas Sander Piretile ja küsis: "Mis teed?"
Piret: "Autoga sõidan."
Sander: "Aga mis pärast teed?"
Kohe, kui Sander Osulast peale tuli küsis Piret Sanderilt omakorda: "Ou Sander, mis pärast teed?" Üldse Piret naeris terve tee. Ma ei saanud vahepeal aru, mida ta naeris, aga ma naersin seda, kuidas tema naeris.
Isa vingus, et mingid aeglased laulud on plaadi peal, aga kohe kui ma Birgitite laulu "Sinuga end elusana tunda võin" käima panin, tuli kõigil elu sisse. Sander, Piret ja Egle laulsid ka taga kaasa seda. Pärast, kui möllul see laul tuli, siis ka Sander ja kõik teised karjusid kaasa seda. See on üks nendest lauludest, millega see päev meenuma jääb.
Päris suur imestus oli selle tee üle, mis suurelt teelt kruusa teele keeras, kuna see oli nii pikk ja porine kuidagi. Mõte sellest, et me peame hommikul sealt jala suure teeni kõndima, oli päris ulme. Jõudsime õnneks lõpuks kohale. Hakkasin pagaasnikust asju välja võtma, kui Mango tuli juba õlled näpuvahel ja Rauno hakkas seletama midagi. Ma ei teadnudki, et nad me taga sõitsid. Arvasin, et nad olid kuskil ees.
Sander aitas mul koti sisse viia ja Piret võttis kringli ning läksime sisse. Olin teepeal omanikule ka helistanud, kes ka kohe kohale tuli ja seletas, kus midagi on. Andsin raha ära ning ta läks minema. Kõik võtsid joogid välja ja seadsid end laua ümber istuma. Meid oli alguses veel üsna vähe. Poleks arvanudki, et see ruum hiljem paksult inimesi täis on. Rääkisin 10ndikega esialgu juttu, kes istusid kõrvallauas. Alguses oligi nii, et 12ndikud olid ühes lauas ja 10ndikud teises, aga hiljem olid kõik juba läbisegi.
Mango istus alguses üksinda lauast eemal ja muudkui seletas: Mida sa pildistad?". Ma polnud õieti veel piltegi tegema hakanud, kui ta küsis: "Mitu pilti sa juba teinud oled? Mitu giga sul see mälukaart on?" jne. Pilte olin ma tolleks hetkeks mingi 12 teinud vist, aga kui ma hommikul vaatasin, siis oli digikas möllupilte 416. Kui ma ütlesin, et kõik hetked tuleb jäädvustada, siis soovitas Mango mul üles tala peale kaamera üles panna, mis jäädvustaks kõik, mis õhtujooksul sünnib. Hiljem, kui Marleen tuli, soovitasin tal sinna tala peale ronida ja laulma hakata, nagu linnuke oksal või kana õrrel.
Võtsime Eglega Coolerid välja, et lahjalt alustada, aga ma ei osanud neid lahti teha. Pöördusin Rauno poole, kes mingi ime asja taskust võttis ja need sellega lahti tegi. Seda esimest coolerit ma jõin päris kaua aega, kuni lõpuks Rauno lihtsalt tuli ja jõi selle ise lõpuni ära. Vahepeal olid teised ka kohale jõudnud. Mega helistamine käis koguaeg. Kõik küsisid, et kuhu täpsemalt tulema peab? Mulle helistas Nilso, kes teiste friendidega tulid ja vesipiibu tõid, mis pandi teise lauapeale üles ja hakati tõmbama. Mis siis, et ma ise tubaka ja söe ostsin, sain ma mega vähe tõmmata seda, sest koguaeg oli pikk järjekord ja alguses Gristel ei teinud teist nägugi, kui keegi tõmmata tahtis. Aga ei kurda, hää oli tõmmata seda, kui vahele coolerit või seda Kapi head jooki jõid. Siinkohal mainikski ära, et ma koguaeg käisin Kapilt küsimas: "Õu anna seda head jooki mulle." See oli mingi Carriba rummi segu Spritega. Umbe hea oli, kuni Marleen selle kunagi ära lõhkus. Õnneks seal polnud siis enam väga palju sees, kui see vastu põrandat katki lendas.
Vahepeal söödi. Krõpsud ja tippikaste oli põhiline. Sagu ka umbe säras seal ja küsis: "Kuidas sul ikka see möllu idee tuli." Alguses vaatas küll, et mis möllu me teeme, aga nagu ma arvanud olin ja nagu ta isegi kinnitas, on ta alati kohal. Hiljem ma ei pannudki teda eriti tähele. Niipalju ainult, kui ta Kristinaga juttu rääkis ja ma neist pilti tegin.
Põhi huumor käis ikka Sanderil, kes sulandub hästi igale poole. Võõraste inimestega räägib, nagu sõpradega. Paralleelikad rääkisid Ojalast midagi, kuni Sander tuli ja seletama hakkas, et Ojala on peaaegu ta sugulane. Sanderi loogika siis: "Minu perekonna nimi on Oja, kui Ojala minust ära lahutas, siis pani endale selle lalala lõppu." See oli nii hea, kõik naersid täiega. Vahepeal läks Sander Hennuga üldse sauna ära.
Enne seda veel, kui päris suureks mölluks läks, ajasin Kapile ja Mangole, et tavai viinaring nüüd, aga mõlemad blokkisid täiega. Mango lõpuks isegi jõi, aga Kapp mitte, kuna Marleen jõi tema eest. Oleks ma hiljem viinaringi tahtnud teha, siis oleks kõik nõus olnud. Kuna rahvast oli nii palju kogunenud, siis olid kõik oma riided hunnikusse pannud ja ma ei leidnud sealt enam oma kotti üles. Kapp muudkui seletas, et ma viina tooks, aga lõpuks oli ikka nii, et koti leidsin ma alles siis, kui peaaegu kõik läinud olid ja oma asjad sealt pealt ära võtnud.
Üsna alguses, kui rahvast oli juba piisavalt, tuli Jaanikal mõte kõigiga sõbrapilte tegema hakata. Ja neid pilte saigi igasugustes variantidest kõigist. Lianal oli koguni kampaania juba: 25.- Kraaksule, kui temaga (Lianaga) pilti teha tahad. Ma sain õnneks tasuta, isegi kaks pilti tehtud. Lisaks sellele tegime oma klassiga pilte. Mulle meeldis see pilt, kus Mango meie kõigi keskel on ja see, kus Rauno ja Jaanika istuvad ja Mango minu ja Merka vahel seisab. Kapiga tegime ka pilti. Üldse Kapp oli mega lõbusas meeleolus. Viskas näppe koguaeg. Mango oli selle eest aga nii vaikne kuidagi. Mitu korda käskisin tal elama hakata ükskord. Alguses ta rääkis isegi rohkem. Kui jälle keegi me inka rühmast kohale jõudis, hakkas ta järelvastamisest rääkima. Kunagi ma veel küsisin talt: "No sa ei saa ikka veel sellest inka värgist üle v?" Ta raputas ainult pead selle peale.
Kainekatel oli suht tore seal peol vist, et juua ei saanud. Kuigi mulle tundus, et isegi need kainekad olid väga purjus. Võtame kasvõi Kraaksu, kes pani täiega pidu. Laulis ja seletas koguaeg. Nagu Jürgen ütles: "Kraaks ära joo. Sa lähed homme jooksma!" Väljas oli üldse omaette teema. Kõik vibotasid või istusid niisama. Seal sain ma Kristiine ja Anitaga sõbraks, kuigi ma ei saanud ikkagi vahepeal aru, kumb on kumb. Vähemalt oli see tore, et lõbus oli seletada nendega.
Kuni Jürgen ja Innu tulid ja tarbijakaitsest seletama hakkasid. Tegin neist pilti ja siis vahelduva eduga lubasid homme hommikul kohe menti ja tarbijakaitsesse minna, mille peale ma vingusin, et sugulase peale ikka kaebama ei läheks. Ma sain lõpuks Jürgeniga rääkima hakata sellest, et me kuskilt väga kaugelt sugulased olema ja ta nüüd mind sugulaseks hüüab. Kuna aga Innu ka mu sugulane on, siis nad seletasid omavahel, et nüüd tuleb välja, et nad on ka siis kuskilt väga kaugelt sugulased. Jürgen tahtis öelda imestusega, et Innu on mu sugulane, aga ütles: "Tarbijakaitse on su sugulane v?" Üldse ma naersin neid kahte täiega.
Ma ütlesin, et ma üürisin selle pinna, et ma võin siin pildistada, keda tahan. Jürgen: "Maksan peale, et must pilti tehakse." See oli aga kõige parem, kuidas nad üldse möllule tulid. Kaugelt nägime neid juba, aga nad jäid välja veel juttu rääkima. Kõik vaatasid ukse poole ja ootasid, et siis suur aplaus teha. Vahepeal tuli aga Sander, keda topsiga visati. Ta ei jaganud üldse ära, mis toimub. Üritas külmkappi ronida ja ootas nagu valvekoer ukse juures, teadmata, mida ta ootab üldse. Filmisin ka seda, aga siis lasi ta tule ära ja ma pidin selle pooleli jätma, kuidas Innu tuli. Innu tõi oma plaadid ka kaasa, mis kohe muusikakeskusesse lükati. Sealt tuli igast vanemad Eesti muusikat. Saaremaa valss, mille järgi rahvas reivis täiega, tantsiti nii klassikalisi tantse, kui ka niisama. Gristel ja Sander tantsisid vahepeal üldse lauapeal. Vahepeal tuli ka mõni aeglasem laul. Näiteks "Sa tead", mille ajal Jürgen ja Innar panid käe südamele ja kaasa laulsid täiest hingest. See oli nii ilus. Ma olen nii uhke oma sugulaste üle. Lisaks sellele kuulsin ma Innari ilusat lauluhäält ka. See oli hea, kui Rauno samal ajal uksest sisse tuli ja Innu talle otsa vaatas ning laulis: "Sa tead, kuidas sind armastan ma." Natuke aega hiljem tuli uksest sisse Sander, kes ennem oli saunas käinud ja ikka veel käterätik ümber ning hakkas uksest sisse jõudes laulma: "Ma käisin paljajalu väljas." Ta ei jaganud üldse ära, mis toimus. See oli ka hea, kui juba algusest peale Sander pidevalt väljas käis ning aknataga igasuguseid nägusid tegi. Koguaeg naersime teda. Vahepeal leidsime Sanderi üldse Gristeli ja Merkaga magamisruumi narilt.
Kõige suurem üllatus oli see, et Mast klassimöllule jõudis. See oli päris ajalooline hetk, kuna siiani pole ta ühelgi klassimöllul käinud. Alguses tuli ta korraks, aga hiljem, kui ta tagasi tuli, jäi ta päris kauaks. Pärast tuli üldse igasugust rahvast sinna. Moks jõudis koos teiste me kooli inimestega ja nagu mulle hiljem räägiti, oli väljas veel mõnda me kooli inimest nähtud, kes aga sisse ei tulnud ja seetõttu ma neid ei näinud, kuna ma käisin väljas üsna vähe. Tegelikult oli mul heameel, et paljud, kes algsetel andmetel tulema ei pidanud, ikkagi lõpuks kohale jõudsid. Paralleelist ka olid nii mitmedki kohal. Kõik olid väga sõbralikud. Rääkisin esimest korda Tauriga, kellest Maria nii palju rääkinud on. Rääkisimegi alguses Mariast ja hiljem niisama. Taaskord veendusin, et inimesed, keda ma arvasin vaiksed olevat, pole tegelikult üldse nii vaiksed. Pärast, kui Tauri Thereset kukil tassis, tegin neist pilti, kuigi nad ei lubanud.

Kuna Piret oli Tauri rebane, siis olid nad üsna palju koos. Piret nuttis vahepeal, aga kui Sander lõpuks Marelle küünistamise saatel andeks palus, siis jooksis Piret jälle ringi ja laulis. Sanderil oli pärast küünistamises selg päris verine.

Vähe sellest, et tal selg punane oli, sodisime ta kõhu ka ära, millest ma pärast pilti tegin:
Jürgen ja Rauno hakkasid magamisruumis omakorda Meritit kiusama. Tahtsid talle rebase nägu pähe joonistada, aga Merit ei lasknud ja nii said nad tal ainult käsi, kaela ja juukseid värvida. Marleen lubas aga endale rebase näo teha. Joonistasin talle vurrud ja R-tähe otsaette. Marleen ja Kapp olid põhilised, keda ma koguaeg oma digikaga kiusasin või niisama juttu rääkisin. Kahju ainult, et nad mõlemad nii ruttu minema läksid.
Sel hetkel, kui kõik tantsisid, tantsisime me ka Merkaga, nagu alati. Vähemalt seekord ei korraldanud Merka oma sarja näiteks "murumerkast" jne. Ühesõnaga püsis püsti.
Vahepeal pandi aga muusika kinni ning Priit hakkas kitarri mängima. Muinasjutumets jääb sellest meenuma, missiis, et kõik nii mööda laulsid, aga vähemalt kõik elasid kaasa ja laulsid. Hiljem tuli Innu plaadilt ka veel seda sama, mis ka videona jäädvustatud sai. Kes seda mitmetest hetkedest kokku remixitud videot tahab vaadata, siis siin see on: http://toru.ee/view/276886e4c34c
Innu plaadilt tuli veen Nexust, mida kõike kõvasti kaasa karjusid. Üldse mega super seltskond oli. Kõigil oli mega peomeeleolu ja lõbus olla. Vahepeal ajasin oma friendidega juttu. Liis tahtis friendi pilti ka teha, mille peale ma koos kahe Liisiga pilti tegin.
Vahepeal tuli Gristel mu juurde ja ütles: "Ma enam ei viitsi, lõikame selle kringli lahti." Ma arvan, et õige aeg oligi, kuna hiljem olekski me selle ära unustanud. Tulemus oli aga see, et ma ei saanud ühtegi juppi sellest kringlist, aga ega eriti enne hommikut poleks tahtnud ka. Vahelduva eduga käisin vesipiibu järjekorras jälle. Mitu korda ajasime Marleeni ja Kapiga seletades söe pealt maha ja jälle naersime. Lisaks sellele oli mu kaamera vahepeal Kapi käes, kes ka pilte tegi.
Mingiaeg vajus küll Piret ära, aga kõik olid talle vähemalt moraalseks toeks. Räägiti ja pandi tekid peale. Tauri, Krissu ja Innu hoolitsesid tema eest ning käskisid meil, kes sinna ööseks jäävad, tal silm peal hoida. Silm tuli peal hoida ka alaealistel rebastel, keda Henn kiusas. Mitu korda pidin keelama teda. Egle oli mega pahane juba. Lõpuks jõudsid ka Älf ja Jaanus kohale. 10ndikud ajasid Jaanust tantsima, mille tulemusena ma teda lõpuks lauapeal nägin, aga mitte kauaks. Mingi hetk oligi selline, kus enam tantsis. Terve vaba ruum oli inimesi täis, kuni äkki kõik välja jooksid, kuna Priit sõitis kogemata vastu Masti autot, aga õnneks midagi ei juhtunud. Vähemalt mu arust mitte, kuna seal polnud ühtegi mõlki. Võibolla umbe vähe värvi oli maas, aga siis Älf ajas Priidu auto minema ja võtmed anti kellegi kätte ära.
Ma jäin ka välja. Tõin oma cooleri, mis klassivennad peaaegu kõik mul käest ära jõid ja siis hakkas vaikselt rahvast vähenema. Jutustasime veel seal, kuni alles jäid veel Aniita, Kristiine, Egle, Marelle, Innu, Ingo, Jürgen, Grete, Sander, Piret ja mina. Innu pani kõik tantsima veel, seni kuni viimastele järgi tuldi. Innu ja need panid asju kokku ja me hakkasime Gretega koristama, kuna arvtavasti hommikul ei viitsiks enam. Erlele oli ka plekkpurkide klõpatsite korjandus tehtud, mis ma pidin kõik enda kotti toppima. Lisaks sellele panin järgi jäänud söe ja tubaka ka kotti, mille järgi mu kott siiani haiseb. Õnneks sai ruum korda, midagi ära ei lõhutud ega lagastatud.
Läksime magamisruumi ja panime radika sisse, et soojem oleks. Lisaks sellele avastas Grete, et ühes kohas pole akent ees ning toppis padja sinna ette. Võtsime kumbki endale kaks tekki peale ja rääkisime veel juttu, kuni Piret ka lõpuks elumärki andis. Vahepeal pani ta jälle oma "soolot", mille peale Grete kõrvu ainult kinni hoidis ja ma naersin.
Nagu Grete ütles: "Kell 2 oli plats puhas!" ja nii saime me enamvähem normaalse aja magada ka.

Rauno ütles mulle esmaspäeval, et ma ei korralda never neljapäevaks sellist pidu, aga nagu näha, siis korraldasin ja mul on taas heameel, et kõik tulid, olid ja selle nii meeldejäävaks tegid. :)