Naerata, öö on kaunim veel

Täna on mu friendi Liisi sünnipäev. Palju õnne sulle, kui juhtud seda lugema!!

Kuna Annul polnud kedagi kodus, siis läksime ta poole. Mul tuli üks mõte, jätkates viinakuu traditsioone. Pina Colada on endiselt teemaks, aga kuna see meil käeulatuses selles tillukeses pudelis oli, siis ajasime sellele päkad silma ja läinud see oligi. Asenduseks panime piima, mis oli värvilt täpselt samasugune. Naeran, kui see seal hapupiimaks läheb või mingi keemilise reaktsiooni tekitab.

See oli muidu üks tõsiselt ilus õhtupoolik, kuna päike paisits ning sügisesed lehed koos loodusega särasid vastu. Läksime Ööbikuorgu kiigupeale päikeseloojanut vaatama. Sügisel on päike ikka päris kiire kaduma. Kuulsime vaid kedagi all orus hõikumas: "Bikuu!" Tegelt ma olin täiesti kindel, et see oli mingi teine nimi, aga kostus lihtsalt mu nime moodi, igatahes alati, kui ma kuulsin seda nime karjuvat, siis karjusin vastu: "Midaa?"

Olime juba uuekale jõudnud, kui üsna külm hakkas ja täpselt siis tuli üks mu vana klassivend oma äsja ostetud uue autoga. Suht hea, kui saatus saadab hädajuhul kohe abistava käe - vähemalt soojendusega auto. Ütlesin, et meil oligi just külm ja läksime kõik autosse, kus ta soojenduse tööle pani. Rääkisime juttu ja muidugi ei jõudnud ta kuidagi ära rebida. Läksime Alakasse, kus Joemagi oma dirtiga mööda sõitis ja käppa viskas.

Kristen oli mulle juba mitu korda helistanud, et ma kainekaks läheks. Alguses ma midagi kindlat ei lubanud, aga kui ta ütles, et ma ei pea Tengelis passima terve õhtu ja võin koju või kuhu iganes minna, siis olin nõus lõpuks. Viisime Sagu koju ära, käisin korraks kodus ja siis viis ta mind Kassu teeotsa, kus ta õe auto võtsime. Tiirutasime natuke aega Võrus ning läksime siis Tengelisse ära. Polnud autostki välja saanud, kui Lärr aknast sisse vaatas ja oma hitiks saanud lauset ütles: "Ära karda!"

Kõik läksid sisse ja ma läksin Jaanikale järgi - esimene pikem sõit täiesti üksinda. Mängisin veits blondi, kuna ma ei saanud aru, miks üks tuli vilkus, aga nagu pärast selgus, siis polnud midagi tegelikult. Liikusime kohe edasi Võrru kütet juurde võtma, ise tükkaega jälle blondihetke sattudes, kuna ma polnud varem üldse ise tankinud ja Janka polnud varem automaattanklas tankimas käinud. Kell oli juba 1-2 vahel ja linnas oli üpris vaikne, aga kuna mulle öised linnad meeldivad, siis olime tükkaega linnas veel, sõitsime ringi ja lõime aega surnuks ja läksime Tengelisse. Taaskord jälle enamjaolt rõugekad, kuid seekord oli muud rahvast ka päris palju. Läksime Jankaga kohe tantsima. Raido ja Tiks ajasid segast jälle, nagu tavaliselt ja üldse oli jälle üks tore öö Tengelis koos paljude vingete inimestega. Kõik olid sõbralikud ja heas tujus, nagu ikka inimesed laupäevaõhtuti. Selle kohta käib ka sealse dj üks lemmiklauludest "Naeratus" sõnadega: See on kaunis päev, naerata, öö on kaunim veel." Päris palju vanu laule lasti, samas ka uusi: "Lick shot", "Take over control" ja "Ingel mu kõrval". Viimasele teinud remixi I.M.T.B oli ka Ahto sünnalt Tengelisse jõudnud, kus ta lisaks niigi paljudele kordadele mängitavale "Ingel mu kõrval" lisa tegi.

Kell oli juba pool 4 saamas, kui rahvast hakkas vähemaks jääma ja läksin Jaanikat koju viima. Alice tuli ka kaasa, kui me tagasi olime jõudnud, täitus ühe minutiga me auto 8 inimese võrra vist. Alice istus ees, taga olid Ott,Kristen, ta vana klassiõde ja Kassu ning Talis ja Even üritasid end kuidagi pagassi mahutada. Siiani imestan, kuidas nad sinna mahtusid. Sõit oli üsna lõbus, eriti kui augud olid ja Even ning Talis pagassis röökisid, eriti raudteepeal. Kristen käskis neil ära arvata, et kus nad on. Nad mingi aeg isegi teadsid, aga hiljem kadus neil järgi ära. Talis leiutas kuidagi pagassi lahti ja keeras end samal ajal autos ümber, ise oleks napilt välja kukkunud. Läksime Roobeni juurde, kus nad välja sealt ronisid. Seal olev rahvas vaatas meid päris imelikult vist. Even ja Talis jagasid oma pagassis sõidu emotsioone ja edasi liikusime kõik salongis istudes.

Talis istus ette nii, et taga oli enamvähem, kuigi Kristen ja Even jamasid seal kahekesi. Kassul olid närvid püsti, Ott magas rahulikult ja Alice seletas Kristeniga.

Vahepeal helistas Intsu ja ütles, et ta on Viitinas kivi juurde, kuhu me ka läksime. Ott tahtis aga koju ja sama kiirelt, kui kõik autost välja läksid, olid nad autos jälle tagasi ja tahtsid kaasa tulla. Viisin Alice ja Oti koju ning läksime siis Talist koju viima. Algul Heibrisse ja siis sealt ühele metsateele, mida ma viimati 4ndas klassis rattamatkal sõitsin. Talis arvas, et ma ei tea neid teid, aga nagu ikka, olen ma rattaga kõik väiksemad teed läbi sõitnud.

Viinud Talise koju, suundusime Kassu ja Kristeniga Rõugesse tagasi. Saime naerda, kuidas Kassu Eesti ema platsilt hüppega ja ilma tuledeta minema läks ning läksime ka siis koju ära.

Taaskord elu on seiklus ja sõiduisu on ka mõneks ajaks täidetud.

Jõudsin tuppa, kui kell oli pool 6 ja siis hakkas kummitamine pihta. Meenus 2008. aasta mata eksami konsultatsioon, kui ma Alari sünnipäeval olin magamata tulnud ja mu peas hommikul konsultatsioonis käis eelmisel päeval koguaeg kuulatud laul "Doktorspiele". Täna hommikul oli sama lauluga "Ingel mu kõrval". Mõtlesin, et äkki keegi naabritest kuulab seda ja sellepärast ma kuulen seda, aga ei. Laulusõnad lihtsalt jooksid muusikasaatel peas ringi ja nende sõnade saatel ma magama jäingi.