jah, surun mütsi pähe

See hakkab juba igahommikuseks traditsiooniks saama, kuidas Marleen, Piret ja Sander kooli jõudes mulle järgemööda: jõu, jõu, tsau, ütlevad ja taaskord naermine üle garderoobi käib. Nad on tõsiselt naljakd tegelased.
Koolipäev on hästi alanud, kuna sain ajaloo töö kätte, hindeks oli loomulikult 5, lisaks sellele sain veel ühiskonna töö ja filosoofia töövihiku eest 5 - kolm ühe hoobiga.
Täna on paljudel toredatel inimestel sünnipäev: Eglel, kellele ma sain esimesena isiklikult õnnesoovida koolis. Samamoodi Sillu, kelle juurde ma pärast 1. tundi jooksin, et teda kallistada ja õnnesoovida. Nägin kohe ka paralleelklassist Kertut ning soovisin tallegi õnne. Palju õnne ka Tanelile ja Pirjele, keda ma küll täna ei näinud, kui vähemalt orkutis meeles pidasin.
Kõik vahetunnid möödusid koolimajas ringijoostes, kohates naerusuiseid inimesi, kes nii rõõmsalt: "Tsau!" ütlesid, eriti mu lemmikud. Põhiline oli aga ajada klassimöllu teemat. Kuna pinnavärk vahetus, siis pidin teisi ka sellest teavitama. Otsisin erinevaid klassi taga, lõpuks leidsin nad kõik ühelt korruselt. Kõik kuulasid, küsisid ja läksid ühesõnaga mu jutuga hästi kaasa. Loodan, et homne päev on sama edukas.
Eesti keele tunnis ma jälle midagi ei teinud. Kui väljaarvata see, et õpetaja näitas mingeid üli haigeid luulelaagri pilte, mille peale ma talle luulelaagri videosid näitasin - nii selle aasta, kui ka eelmise aasta oma. See viimane oli eriti naljakas. Hea oli koos klassiga seda suurelt vaadata, naerda ja meenutada. Kõige naljakam oli see laul, mille lõpud olid ägedad. Kes mu toru.ee kasutajat teab - vaadake ja ta ei kahetse.
Filosoofias vaatasime videoloengut, mille ajal ma Tanel Padarit kuulasin. Seda sama laulu, mis mind eile terve päev kummitas ja mida ma koguaeg kaasa laulsin - "Valguskiirus". See on nii hää laul, eriti sõnad ja refräänimuusika. Samal ajal tegi Henn oma naljakaid nägusid ja Carol arvas, et ma naeran jälle teda.
Saksas kuulasime mingit teksti, mille põhjal pidime tahvlil olevatele küsimustele vastama. Õpetaja passis mu laua juures, aga ei saanud üldse arugi, et ma tegelikult kõik see aeg hoopis muusikat kuulasin. Kuna mul on lausete töö ikka vastamata, siis mõtlesin vaheaja esmaspäeval vastama minna, sest õpetaja on siis nagunii koolimajas.
Matas ajasime Kapi ja Mangoga juttu, nagu tavaliselt. Põhiteema oli klassimöll. Pidime väikse joogiringi tegema, vedasin kihla, et nad vajuksid raudselt esimesena ära. Seletasin just Kapile ühest klassimöllu videost, kus TÄISPEAGA kooli laulu lauldi, aga õpetaja kuulis just sõna: täispeaga ja hakkas seletama. Käskis meil ülesandeid kaasa teha. Ma tegingi, aga teised ei teinud. Igatahes oli meil terve tund kolmekesi väga naljakas, nagu alati.
Mingi aeg püüdsin Eglet ka telefoni kaudu kätte saada, aga ta ei kuulnud midagi, sest ta telefonil läks kõlar läbi. Päris õigel ajal - ta pidigi täna sünnipäevaks uue telefoni saama.
Mata tunnis oli see ka hea, kui õpetaja Mastile rullikeeratud paberitega vastu pead millegi pärast pani ja Jaanus ütles: "Litt käis ära, jutt kohe muutus!"
Kekas tegime kestvusjooksu pargis. See eeldas seda, et pidime nii rahulikult kui võimalik jooksma 4 ringi. Kordagi ei tohtinud isegi kõndida. Me juhtisime Krissuga. Lõpuks oli nii, et mõned olid meist ringiga maas. Rääkisime samal ajal juttu ja kuulasin telefoni pealt muusikat ja 2. keka tunniajal läksin ära, et mussat veel õppida.
Täna oli laulmine ka, mis aga meenutas rohkem möödalaulmist. Õpetaja ütles, et meiega tuleb kõvasti tööd veel teha. Laupäeval tuli kõigil umbe hästi välja, aga ju polndu siis täna õige päev laulmiseks. Kõik see koor kõlas kuidagi mustalt. Liivimaa pastoraalist meeldib mulle ikkagi see lause: surun mütsi pähe, jah, surun mütsi pähe.
Kaisaga sai ka nalja. Ma küsisin talt midagi, ta ei saanud aru. Lõpuks kui aru sai, olin ma juba uue küsimuse küsinud, aga siis ta vastas veel eelmisele. See oli nii hea, et ta koguaeg ühe küsimuse võrra maha jäi.
Kui laulmine läbi sai, jäin veel sinna, et oma muusika tööd vastata, õigemini esmakordselt teha, kuna ma puudusin. Mulle ei meeldi üldse see suuline vastamine, aga läks kah kuidagi. Ma ei hakanud küsima, et mis ma sain, nagu ekoolist nägin, siis nelja. Taaskord möödus ka õhtu msnis, kus Sagu oma kabjanalja rääkis ja üritas jälle mulle vastata: ei midagi, aga seekord ei astunudki ma samasse ämbrisse. Lisaks sellele see möllukorraldamise värk jne, aga varsti on vaheaeg ja homseks pole midagi õppida ;)