Saturday, October 30, 2010

Frau roosa ja vihmatüdruk

Rääkisin eile õhtul Siimu ja Martiniga jälle. Ise naersin siin arvutitaga ja lugesin raamatu peaaegu lõpuni. Et homme midagi lugeda oleks, siis jätsin 5 lehekülge lugemata.
Reede hommikul ärkasin varem, et juuksurisse minna. Nüüd ma olen Frau Roosa jälle, nagu Liana mulle alati ütleb. Igatahes nüüd on umbe tore roosa olla.
Enne juuksurist lahkumist vaatasin aknast välja. Vihma ei sadanud, ilm oli selge, aga siis, kui ma uksest välja astusin, hakkas kõvasti sadama. Juuksur oli just mu tuka ära sirgendanud ja nii ma jooksin kiirelt koju, aga sellelajal, kui ma juuksuris olin, ärkas mu vend ütles ja läks huvikasse. Jälle ta toppis selle nõmeda ukse lukku ja mul polnud võtit. Lootusetus!!
Võtsin siis jope seljast, panin peakohale ja kõndisin ema tööjuurde, et talt võtit küsida. Vahepeal nägin Atsi, kes mu üle naeris jälle. Olin natuke aega seal. Vaatasin aknast välja, vihma ei sadanud. Mõtlesin, et ohh nüüd saan kiirelt koju minna, kui vihma ei saja. Jõudsin pargini ära, jälle hakkas sadama. Panin jope jälle peakohale ja kõndisin koju. Lugesin raamatu lõpuni, vaatasin telekat ja tegin pilti. Läksime Annuga poodi, kuna aknast väljavaadates vihma ei sadanud. Ja juba jälle: astusin uksest välja, vihma hakkas JÄLLE sadama. Ma teeks siinkohal järelduse, et mulle pole ette nähtud Rõuges väljaskäimine, alati sajab vihma. See on mingi saatus terve see sügis vist. Eks ma olengi üks vihmatüdruk siis.
Võtsin seekord vihmavarju ja läksime ikkagi poodi. Seni, kuni Annu jäätist ostis, sirvisin ajalehte, kus luulelaagri artikli juures oli mind ka ikka ära mainitud, kui pildiautorina. Lisaks sellele olid Steff ja Võsa ka ajalehes, aga kuna mul polnud aega kaua vaadata, siis ma ei jõudnud lugeda seda artiklit.
Õhtul läksin Annu, Sagu ja Villuga välja.
Villu: "Huvikas on nagu noorte vanadekodu." Lõpuks me jälle vaidlesime, karjusime vahelduva eduga "Ei! ja "Ja!". Üldse ei viitsinud niisama aega surnuks lüüa. Jälgisin vahelduva eduga Kelgukoeri, kui üks sõber helistas ja kainekaks kutsus. Kui telefon tirises, siis mõtlesin, et kas võtta vastu või mitte, kuna ma teadsin, et tal kainekat on vaja. Otsustasin, et võtan ja lähen. Nad olid 10 minutiga kohal ning hakkasime Võru poole liikuma. Teepeal passisid mendid. Mul polnud volitust ega vahtralehti veel. Mendid tulid järgi, aga nad sõitsid rahulikult ja jäid surnuaia juurde hoopis passima.
Viisime ühed linna ära, käisime Statoilis, kus Sannut, Siretit jt Varstu kooli omasid nägin. Kutsusid Tengelisse, aga ma polnud kindel, et me sinna täna lähme. Käisin vahepeal kodus, võtsime veel paar inimest peale ja läksime ise Tengelisse. Kohal oli hunnik mente ja alakad viidi jälle minema, haha. Mu käest küsiti ka dokumenti, aga ma ei leidnud autot üles. Lõpuks leidsin, võtsin rahakoti, aga siis ei küsitudki enam dokumenti.
Läksin Sannu ja nende juurde tantsima. Mega lõbus oli. Täna oli jälle Tengelis üli palju tuttavaid ja seekord oli enamvähem sellest ka hea, et enamus olid seal täisealised, kuigi lõpuks oli jälle igasuguseid. Alguses tantsisime tükkaega.
Vahepeal kõndisin seal niisama ringi, rääkisin juttu kõigiga. Alguses, kui me jõudsime, tulid Keili, Gristel jt ka samal ajal. Tantsisin nendega ka. LÕpuks tantsisid kõik seal ühes ringi. Rauno jälle tiirutas kõigi ümber ja pani niisama segast, nagu tavaliseltki. Ma imestasin, et seekord nii vähe Viitina rahvast oli. Kuigi mõned olid väljas ja pärast tulid Timo, Rico ja Malla veel. Tantsisingi lõpus Mallaga. Siis mul õnnestus veel vahepeal Bestikas tantsima kutsuda ja avastasin, et pool me klassi on Tengelis. Tantsin, kui äkki Moks vaatab otsa ja röögib: "Bikuuuu".
Vahepeal käisime Sannuga Suleviga juttu rääkimas. Alguses mõtlesin, et kas see on ikka tema, pärast avastasin, et oligi. Ta oli Tarvil kainekas. Temaga oli nii äge rääkida. Koguaeg tahtsime samal ajal midagi rääkima hakata, siis ta lubas mul enne rääkida ja lõpuks palusin tal rääkida seda, mida ta rääkida tahtis. Ei väga tore oli kõik, mis siis, et "Ihuüksi" ja veel mõnda laulu ühe tunnijooksul mingi 100 korda lasti. Lõpuks oli mega hea juba, kui Keven pulti läks. Lõpuks nägin Ahtot ka veel seal :)
Ma avastasin, et Alex Lepajõe oli Tengelis. Mitu korda alguses vaatasin. Küsisin teiste käest, sain kinnitust. Huvitav küll, kuidas ta nii väikesesse kohta ära eksis.
Pidu oli täis hoos, maja oli rahvast täis, kõik tantsisid, kui mulle öeldi, et tavai lähme ära nüüd. Tegelikult ma ei viitisnudki väga tantsida enam. Hakkasime ära minema, mis siis, et ma midagi aru ei saanud, et kuhu, milleks jne, toppisin kiirelt manti nööbid kinni, valesti ka veeel, aga suundusime siis linna.
Jõudsin 3 ajal koju, pidin veel paar kõnet tegema ja siis magama.

No comments:

Post a Comment