Ma tahtsin nii väga Kapile saksa keeles sünnipäevalaulu laulda, kuigi tal on alles 30. oktoobril sünnipäev ja oleks otstarbekam talle seda järgmise veerandi alguses laulda, aga point on selles, et ma olen siis juba teise rühma ära läinud. Kapp: "Aga sa ära mine siis!" - mõtlesin, et äkki saan ikka järgmise veerandi esimesel tunnil laulma minna korraks oma vanasse rühma tagasi. Okei ma räägin nüüd sellest, et ma tegin saksa õpetajale nalja: "Ma ütlen Parvele, et te ei õpetanud mulle midagi siin!" Tunni lõpus, kui ma temaga töö järgivastamisest rääkisin, siis ta tuletas mulle seda meelde. Ütles, et ma saan aru küll, et sa nalja tegid (ise ka naeris samal ajal), aga tuleb ikka õppima hakata. Mul on võimalus alustada saksa keelega puhtalt lehelt teises rühmas. Mul on hea meel, et inimesed annavad mulle nii palju uusi võimalusi. Ootan huviga!
Kuna paralleelklassil oli meiega kõrvuti klassis tunnid, siis veetsin vahetunni nendega jutustades ja raha kogudes. Helenilt ja Kraaksult sain ma aga hea vastuse: "Meie pere pole veel otsustanud!" Kirjutasin seal umbe hoogsalt nimesid üles ja sodisin kogemata Liana ka ära. Liana: "Vehkleb siin ja siis tuleb sodima ka veel." - Anna andeks Liana, aga vahel tuleb paberist puudu (a)
Moks teatas kogu klassile kirjanduse tunnis hea uudise: "Kuulake klass, ma tegin "Tõe ja õiguse" ära!" - tõepoolest on ta nüüd ametlikult eelmise klassi lõpetanud.
Tund ise möödus ettelugemise saatel, kuna täna on ettelugemise päev. Lisaks sellele kostus ka vahetundidel kõlaritest mingit etteloetavat teksti.
Läksin täna juuksed patsis kooli nii, et näiteks Kaisa ei tundnud mind alguses ära. Mast: "Sa oled nii seksikas täna!"
Mina: "Maksa raha ära!"
Mast: "Ma pean raha andma sulle selle eest v?" (et ta komplimendi tegi, aga tegelikult pidasin ma silmas möllu raha) Siis tegi silma ka veel mulle ja taaskord ma naersin selle peale, nagu alati, kui keegi mind kõnetab.
Heade hinnete arv suureneb - sain inglise keele sõnadetöö nelja. Hakkasime 2004. aasta eksami harjutusi kontrollima, mida ma eelnevalt kodus pidime tegema, aga enamusel oli tegemata. Mul oli ka, kuigi ammu oleks pidanud tehtud olema. Siis tuli välja, et mõned polnud seda lehte saanudki veel. Õpetaja oli jälle nii vihane, aga samas ta naeratas nii ägedalt mulle, kui ma naersin ta pahura käitumise üle. Hakkasime siis grammatika ülesandeid sealt eksamist lahendama ja reeglite tabeleid tahvlile tegema. Ma sain jälle mõne asja võrra targemaks - oskasin nüüd neid ülesandeid teha ja ütlesin koguaeg esimesena ära, mis lünka tuleb. Õpetaja: "Inimene mõtleb", mille peale tuli mul meelde laul "Inimene õpib kogu elu".
Vahetunniajal kiire pannkoogiring, samal ajal, kui 10. a mulle nägusid tegi. Egle: "Biku tuleb raudselt siia midagi rääkima." Ja nagu mõtteid lugedes läksin ma nende laua juurde, kui ära olin söönud ja hakkasin juttu rääkima. Rääkisin nendega vist peaaegu iga vahetund. Mul on alati midagi öelda, mis siis, et nemad rohkem minuga räägivad. Pean korraga nii paljudele küsimustele vastama. Veel meenub mulle see, et Piret ütles, et talle meeldivad mu lokid, aga täna olid mu juuksed tegelikult üsna sirged, vähemalt tukk.
Kui me ühiskonda läksime, siis Rauno kurtis mulle: "Krt kõht ka on tühi!", mille peale avastasin, et mul on terve pakk komme, mis kohe klassipeale ringile läksid. Pidime ohtralt vihikusse riigivõimu tunnuseid kirjutama, aga Moks karjus üle klassi mu nime koguaeg ja nii ma olin sunnitud neile kõigile kommi viskama, et siis rahulikult edasi kirjutada. Täna me üldse koguaeg kirjutasime midagi. Õnneks oli aga kahe tunni vahel üks suur pikk vahetund. Jooksin rahapakiga ringi, mille peale 10.a lubas mul selle ära röövida. Liana helistas ja siis ilmusid nad kuskilt väga kiiresti Liisi ja Eliisiga välja. Nad on nagu 3 õde. Alati, kui tulevad, siis tekib tunne, nagu räägiks vanemate õdedega. See on nii äge, kuidas nad kõik kolm alati ümber minu koonduvad ja seletama hakkavad. Sain nimekirja täiendus, loeti sõnad peale jälle ja suundusin b-kate juurde tagasi.
Kuna aga meil oli Gristeliga vaja veel arvuti klassis käia, siis pidin ma veel ühe jooksuringi koolimajas tegema. Vahepeal püüdsid aga mu lemmikud (7.b) mind kinni ja toppisid mu näo kleepse täis. Liisu lubas homme mulle ühe suure kleepsu teha, millest selgus, et nad fännavad mind ja ma ei või seda kleepsu ära ka võtta, aga ma loodan, et nad homme mulle seda siis näole ei kleebi enam.
Kui ma siis lõpuks klassi tagasi jõudsin, pani õpetaja meid kohe tööle. Sain talt ka nüüd need head ajaloo õpikud, mis paralleelklassil on, sest ma olen see ainuke hull, kes ajaloo eksami teeb. Pean vaheajal juba valmistuma hakkama - Idamaad ja mis kõik veel seal pidid olema. Ühesõnaga 3. maailm.
Et aga tänast tunnitööd teha, siis pidin Kristiannega diili tegema. Ta nagunii ei viitsi midagi kaasa teha ja kuna tal ainukesena õpikud kaasas olid, siis oli ta nõus laenama mulle neid, kui pärast talle ette näitan. Mõeldud, tehtud. Hakkasin kirjutama. Terve tund kirjutasin, aga õhtul selgus, et ma leidsin veel parem infot antud teema kohta ja tegin palju parem konspekti valmis, mis ma pärast ka orkutisse panin, et kõik homme õpetaja käest sõimata ei saaks.
Füüsika eelne vahetund oli kõige kiirem. Esiteks oli meil Glaseriga vaja füüsika kontrolltöö järelevastamiseks vastuseid valmis kirjutada mitme varjandi põhjal. Teiseks käisid paralleelikad raha maksmas ja kolmandaks ei jõudnud ma kõigele korraga reageerida, kui nende tegevuste vahele veel 101 küsimust kõigilt tuli.
Kõige lõbusam aga selle kõige juures oli Liana ja Kraaksuga rääkimine. Liana pidi ikka igal võimalikult moel mind maha tegema. Võtame kasvõi selle, et ma nii lühike olen. Nende arvates olen ma "Little(eriti rõhutatud sõna) bitch". Nad rääkisid Kapist jälle mulle. Meie klassis on päris Kapp, aga neil on oma kapp - der Schrank. Pidasid seejuures silmas Joosepit, kellega nad möliseda ei julge. 
Jelena imestas, kuidas ma kõigi nimesid tean. Nad tulid homseks nime kirja panema - ma muudkui kirjutasin. Aga kelle nimesid ma siis ei teaks? No väljaarvatud see, et ma ajan näiteks kaks nime alati sassi - Marleen ja Reelika, ma ei tea mis mul nende kahe nimega on. Kui ma kumbaki neist pean ütlema, siis ma mõtlen tükkaega, et kumba ma nüüd ütlema pidin ikkagi.
Kuna ma eile peale laulmist oma koti suure jutustamise peale muusika klassi unustasin, siis pidin sinna nüüd sisenema, kui paralleeklass seal oli. Nii hirmus oli. Nüüd ma küll kartsin.
Keegi: "Makske raha ära!" Tegelt ma ju ei tulnud raha järgi. Ültesin vaid: "Andke andeks!", mille peale keegi vastas: "Ei anna!" Ei tegelikult on nad nii toredad. Meil võiks mõni koos tund olla kunagi.
Kuna me olime sõlmisinud füüsika õpetajaga kokkuleppe, et saame tunniajal kontrolltööd teha, et peale tundi kohe Glaseriga inkat vastama minna, siis hakkasimeg
i tunnialguses kohe tegema. Ma tegin kiirelt ära ja hakkasin siis oma pinalit tagasi otsima. Tuli välja, et Rauno oli selle jälle ära võtnud, aga seekord sain tagasi õnneks.
i tunnialguses kohe tegema. Ma tegin kiirelt ära ja hakkasin siis oma pinalit tagasi otsima. Tuli välja, et Rauno oli selle jälle ära võtnud, aga seekord sain tagasi õnneks. Tunniajal käis mega teamwork. Mast tahtis sõnu, et siis ainult neid tööks ära õppida. Seega pidin neid tal õpikus märkima, siis taheti veel inka lugemise vastuseid ja terve tund sai nalja ka veel, kui Gristel mind enda kõrvale kutsus. Terve tund olin ma üldse end teist pidi keeranud ja rääkisin Keili ja Moksiga juttu, kes mu koha peale oli istunud. Samal ajal hakkasin Gristel mind kiusama. Kukkusin ta pärast vahekäiku käpuli maha. Kõik naersid jälle. Lõpuks tegin talle tagasi ka, kui ta pea vastu lauda pani, siis põrgatasin ta pead mitu korda vastu lauda, nagu korvpalli ja ütlesin: "Ka pime kana leiab nokkides tera!"
Õpetaja pidi meie kõvahäälega jutuajamist küll mitu korda vaigistama, aga veerandi viimane tund siiski. Ajasime Kapile lolli, kes oli oma numbritemänguga nii kaugele jõudnud, et ta võis selle lahti kerida nagu papüüruse juba.
Jooksime peale tundi kohe Glaseriga inkat vastama. Õpetaja oli veel mingi lisa lehe andnud. Tegin selle ka kiiresti ära ja läksin bussijaama, kus oli Mikk, keda ma niii ammu näinud polnud. Ühesõnaga juttu jätkus kaugemaks.
Rääkisin peaaegu terve õhtupooliku Gretega msnis juttu. Temaga rääkimine innustab õppima, mis siis, et me samal ajal kõigest muust, kui õppimisest räägime. Ma tegin kõik kodused tööd täna ära. Tavaliselt ei õpi ma kunagi kõike ära. Ma ei tea, kust see ime tuli praegu.
Marleen rääkis ka oma ägedate sõnadega nii, et ma koguaeg ainult naersin. Jõudsime järeldusele, et esmamulje on petlik ja tänu mu digikale oleme me nüüd sõbrad.
Homme on selle veerandi viimane koolipäev. Arvatavasti ma nüüd mitu päeva ei kirjuta, kuna homme on party ja reede hommikul on spordipäev, kus me peame vanakooli riietega Võsu eestvedamisel ilmuma. Siis on Maria ja sugulase sünnipäevad.
No comments:
Post a Comment