Täna on ka ametlik õpetajate päev. Ilusat õpetajate päeva õpetajad! :)
Olin jälle esimene, kes meie klassist kooli jõudis. Jaanus puudus eile ja kui ta täna kooli jõudis, siis Älf küsis kohe: "No võtsid kargu alla v?"
Rauno: "Kus eile olid?"
Älf: "Eile libises tal kark alt ära."
Vene keeles alguses kordasin ja rääkisin tagumise reaga juttu ning hakkasin suuliselt vastama. Rauno küsis kiusu pärast küsimusi tagurpidi, aga ma vastasin ikka õigesti. Kuna ma aga täitsa selgeks ei õppinud ja mõni asi oli meelest läinud, siis sain 4- .
Vastatud, hakkasin muusikat kuulama ja telefonis muusikat teise kausta teiseldama, mis ma eile lisasin. Rauno pidi muidugi õpetaja ütlema, et ma telefoniga nn. mängin. Endal olid kõik asjad vastamata ja täna ka ei vastanud.
Mina: "Rauno ainult kaebab teiste peale."
Õp: "Kaebupunn!"
Mast: "Kits!"
Carol hakkas ka midagi vahele targutama, mille peale Mango omakorda rebimisega alustas: "Mis sa üldse seletad? Ise elad koopas!"
Enne eesti keelt, kui kõik toolide peal istusid ja juttu rääkisid, läks ajaloo õpetaja mööda ja ütles, et ta sai kirja ja me lähmegi Tallinnasse oma klassi ja paralleelklassiga. Järjekordselt hea uudis!
Õpetaja: "Jaanus, miks sa puudusid eile?"
Jaanus: "Sinine esmaspäev!"
Älf: "Hang over!"
Filosoofias hakkasime väga mõttetud videoloengut jälle vaatama. Hiljem selgus veel, et me oleme seda varem vaadanud, aga keegi ei julgenud õpetajale seda öelda ja nii ta ei teagi, et me seda topelt vaatasime. Tegime õpetajale ettepanekuid lisaks Okupatsioonimuuseumile käia veel ka kuskil mujal. Tehti igasuguseid ettepanekuid. Carol pakkus lennujaama minekut ja õpetaja ise ütles, et võikse kaitseministeeriumisse minna. Mango: Lähme club Angelisse!"
Saksa keel jätkus sama uniselt, kui filosoofia. Kuna meie rühma saksa õpetajat polnud, siis oli meil koos teise rühmaga tund konverentsisaalis, kus üks Austria õpetaja meile oma maad tutvustas. Teised klassid olid vist teda juba ärritanud oma ükskõiksusega jne. Ta jutustamise tulemuseks oli mu magama jäämine. Ta ütles juba saksa keeles, et ma minema klassist läheks, aga ma ei pannud seda tähele ja magasin edasi. Kui ta aga pistis inglise keeles röökima: "Please go out or stay here and listen! ", tegin silmad lahti, vaatasin lolli näoga talle otsa ja üritasin silmad kuidagi lahti hoida, et ta uuesti karjuma ei pistaks. Sellised asjad pidid teda nn. solvama. Nüüdsest mulle sakslased/austrlased ei meeldi. Pärast Sander veel jäljendas teda koridoris, nagu Hitler. Käsi püsti, vunts ees, sirge kõnnak, sõnadega: "Hy Hitler!" See oli nii naljakas. See vahetund sai üldse nalja. Nagu Keili ütles: "Nalja mees tuli!"
Kõik ajasid juba enne tundi mata õpetajale mingi segast, mida tunnis jätkati. Õpetaja küsis jälle, et mis täna meil viga on. Mango võttis üldse oma sirkli välja, mis oli natuke katki. Äkki käis haige pauk ja see läks veel rohkem katki. Mango: "Hammakas on maas!" Me Kapiga naersime jälle.
Seletasime Kapiga midagi, kui ma millegi peale talle ütlesin: "Ma juba arvasin seda."
Õpetaja aga kuulis ja ütles: "Arvasid? Mida sina seal arvasid? Ma arvan, et sa peaksid ülesandeid arvama ja tegema praegu!"
Imestasin, et ta meie juttu kuulis, sest me istume temast võimalikult kaugel.
Älf: "Õpetaja, kas need a-d, mis ära koondatakse lähevad koonduslaagrisse v?"
Peale matat vahetasin kiirelt riided ära. Samal ajal hakkasid mu lemmikud õpetajate päevast seal rääkima. Ma ei väsi ikka kordamast, et nad on nii vinged mul. Endiselt pole nad lõpetanud mind "pildistajaks" kutsumast ja meeldejääv õpetajate päev oli siiski koos nendega.
Tegime kaugushüppeks soojendusi, samal ajal tegid teisel platsil paralleelikad sama. Keegi märkas, et nad teevad samu asju, mis meie.
Mina: "B-klass on alati A-le loominguliseks eeskujuks olnud."
Tegime veel jooksuharjutusi ja hakkasime kaugust hüppama. Esimene hüpe oli päris hea, aga see hüppesüsteem mulle hästi ei meeldi. Midagi on teistmoodi. Põhikoolis ma hüppasin 3.73, aga nüüd ainult 3.05. Selline tunne, et kui ma 3.73 hüppaks, nagu Rõuges, siis lendaks ma liivakastist üldse välja. Pole rahul sellise tulemusega, aga no klassi peale üks parimaid ja sain 5 .
Surusin oma tahtmise peale, et me võrkpalli ei mängitaks, vaid jalgpalli ja nii läkski. Valisin enda võistkonda Merka, Keili ja Mari ja hakkasime mängima. Alguses pidin pead kinni hoidma ja lõugasin natuke, kuna kõik panid nii pange, aga hakkasin ise ka lahmima. Jooksin mööda platsi ringi, peksin kossi ja sandistasin kogemata mõne ära. Jooksin otsa, panin jala ette jne, aga seda kõike mängu hoos, mitte meelega.
Väravasse läksid 2 väikest poissi. Meil oli Roony (see nimi oli talle seljale kirjutatud). Kuna pall käis koguaeg kasti ääri mööda, siis ma jooksin mingi hetk käega vastu äärt libistades, saades näpu sisse pinnu, mis mul seal siiani on. Vaatamata sellele, jooksin ikka edasi. Taaskord pidin jälle tugavatele Elisele ja Eglele vastu mängima, aga kelle võistkond alati võidab?? Minu loomulikult. Lõin ise ainukese värava ka. Seis jäigi 1:0 meie kasuks lõpuks ;)
Tuiskasin ka seal platsi peal päris hullult ringi, kuna olin ründes. Keili oli kaitses, Merka teise värava ees ja Mari lahmis keskel kuskil. Õpetaja ütles mingi aeg, et 3 minutit veel mängu ja hakkas telefoniga rääkima. Mängisime veel natuke, kui ma karjusin: "Time out!" ja lõpetasime tunni.
Käisin täna laulmas üle pika aja. Taaskord jälle nagu teisel planeedil "Liivimaa pastoraalist" ei saanud ma peaaegu midagi aru, aga "Ilus oled isamaa" oli juba enamvähem.
Annu ja Sagu tulid õhtul külla. Sagu jälle sodis valgendajaga mu voodit.
No comments:
Post a Comment