Ja kui nad veel kõnet pidama hakkasid, siis oli eriti naljakas: jutule käisid igasugused naljakad emotsioonid juurde ja lõpuks nad lasid meile nn. Tõnis Lukase kõnet, mida tegelikult pidas Henn. See oli ikka eriti hea jutt, ainuke asi, mis mulle sellest aga hetkel meenub, on õpetaja võrdlemine abistava käe ja verbaalse traktoriga. Kui nad kõne olid ära pidanud, siis rivistusid meie ette kooli direktsioon ning õpetajate päevaks valmis seatud direktsioon ning anti üle nimesildid. Direktor andis lisaülesandeks kooli eelarve, mille uus direktor ära pidi arvutama ning tasuks võib ta järgmised nädal aega parkida oma auto direktori koha peale. Ja nagu hiljem selgus, siis sai õpetajate päeva direktor Karl R sellega hakkama ning võibki nüüd seda teha.
Peale aktust liikusid kõik oma klassidesse tundi andma uue kellahelina Knight rider tunnusmeloodia saatel, mille lõpus oli mingi väga naljakas karjumine. Igatahes oli selle helina saatel äge treppidest üles-alla joosta, nagu muusika rütmis. Meie klass oleks tahtnud tegelikult kellahelinaks ElMaryonesa-Liigutage peput, aga loodetavasti saame me seda rebaste retsil teostada.
Peaaegu kõigil olid tunnid ja mul oli esimene tund vaba. Kõik vahetunnid olid 20-minutilised. Seega oli aega ringi jalutada ja juttu rääkida nendega, kes tunnis olid olnud.
Alguses üldse oli pool klassi puudu, sest keegi ei teadnud, millises klassis tunnid on, kuna teise majja ei saanud sel päeval. Lõpuks jõudsid kõik kohale, aga osad viidi minema, sest nad ei kuulanud sõna ja jooksid ringi. Pärast tõi aga Uno kõige segasema tagasi ning too hakkas jälle mööda klassi ringi laamendama. Üldiselt ei püsinud keegi paigal. Pidin nendega veel rühma tööd ka tegema, moodustades 3 rühma, aga mingil põhjusel olid nad 4 rühma teinud. Jagasin neljanda rühma laiali teistesse ja siis oli enam-vähem rühmad. Siis nad küsisid, et kuidas ma nende nimesid tean, aga peale eelmise aasta õpetajate päeva ja nendega Otepää seikluspargist käimist on võimatu nende nimesid mitte mäletada. Kaks nunnut Georg ja Rando poseerisid koguaeg,
Lollitajad viidi sotsiaal-pedagoogi juurde, kes neile ajupesu tegid ning siis nad tagasi klassi toodi. Kõige suuremad lollitajad visati koolimajast välja, aga alumise korruse suurtest akendest ronisid nad majja tagasi.

Kui ma tunniajal klassist välja läksin korraks, et oma lemmikuid koridorist klassi tagasi viia, siis pani üks ukse seestpoolt nupust kinni. Käskisin neil ukse lahti teha, aga siis tuli mul meelde, et võti on taskust ning tegin ukse lahti ja läksin klassi tagasi, kus nad mu üle naersid. Ise ka naersin, võimatu on nende peale vihastada, kuigi ma röökisin päris palju, kui nad ei kuulanud mind.
Mu järgmine tund oli 9. b-ga, kes tundi päris palju hilines, kuna nemadki ei teadnud vist, kuhu klassi tulema peab. Saatsin turvad neid taga otsima ja lõpuks jõudsid nad tundi. Mõnesmõttes mulle ei meeldi nii vanadele tundi anda, sest nad on rahulikumad. Nii pole üldse lõbus ka, kui nad lihtsalt istuvad, lennukeid viskavad ja midagi teha ei viitsi. Näiteks mingid 4 tüdrukut lihtsalt istusid ning ütlesid, et neil pole asju. Seal oli see kurikuulus Siim Tarro ka, kellega mind nii palju võrreldud mata tundides on. Ta küsis, kas ma polegi vägivaldne. Teised, kelle tunnis ta käinud oli, olid tema peal vist jõudu rakendanud. Ma ütlesin, et ma pole vägivaldne, sest tava õpetajad ka pole, mille peale ta ütles, et mata õpetaja küll on. Nii siis tuligi teemaks see matemaatika tund.
Mina: "Ma tean jah, et sa seal tunnis midagi kaasa ei tee, kuna õpetaja ütleb mulle ka koguaeg, et sa oled nagu Siim Tarro!"
Siim: "Kust sa mu nime tead??"
Mina: "Kes siis sind ei tea."
Kes vähegi mata tunnis on käinud, teavad, kes ta on. Ma arvasin teda hoopis teistsugusena olevat, aga tegelikult selle tunni põhjal tundus ta küll väga tore, sõbralik ja naljakas nii, et ma avaldasin talle isegi kiitust. Vahepeal, kui ma nende lennukeid kokku korjasin ja prügikasti viskasin, tegi Siim mingeid naljakaid hääli, nagu politseiakadeemias, mille peale nemad naersid ja mina naersin ja lõpuks ma ütlesin, et mul on täiesti pohhui, mida nad teevad. Nad ütlesid küll, et ma pohhuist olen, aga ega ma põhimõtteliselt olengi. Üldiselt olid nad ikka väga rahulikud, võrreldes eelmise klassiga. Pidin klassi korda tegema lõpuks ning läksin siis õpetajate tuppa, viisin kõik asjad ära ja suundusime aulasse, kus tehti päeva üldistused - avaldati kiitust ja laitust, anti ametisildid jälle õigetele õpetajatele üle ning sellega oli koolipäev läbi. Mul oli bussini
poolteist tundi aega. Tiksusin bussijaamas, kus nägin ägedaid välismaalasi. Üks nägi välja nagu Jonny Depp tavariietes. Ta oli niiäge. Õhtul tuli Egle mu poole, et koos autoga Tsooru minna. Kell oli just natuke aega tagasi 8 saanud, seega jõudsime õigeks ajaks. Seekord oli ikka päris palju inimesi kokku tulnud. Nägin elu paljusid sõpru-tuttavad, keda ammu polnud näinud ja väga-väga äge oli ikka. Kohe, kui siise läksime tuli Ahto ka, nii et saime talle lilled ja kingitused üle antud. Age ilmus ka lõpuks oma üli hea tujuga välja, ainult säras terve õhtu.Kokkuvõtteks tantsisin ma vist sel õhtul kõige rohkem. Kui kell 2 lähenema hakkas, siis väsisid Egle ja Age ära ja nii ma tantsisin seal igasugustega, kes veel viitsisid tantsida ja muidugi Gerdi ja Hundiga, kes Rene ja Otiga sinna tulid. istusin, siis tõmbasin neile kapuutsi pähe koguaeg ja tegin oma särmisnägusid neile.
Ja siis mainiks veel ära lem
Peost jäi mulle veel meelde Anu, kes koguaeg säras ja Kerli, kes oli niinii õnnelik üleni. Enamus aega olime Eglega kahekesi. Vahepeal liitusid mõned teised ka meiega. Lõpuks, kui Egle ja Age ära läksid, siis jäingi Hundi, Gerdi, Rene ja Oti juurde. Kell oli juba palju ja tantsusaal üsna tühi. Kõik olid kas ära vajunud, väsinud või ära läinud. Ott ka magas toolipeal. Läksime välja. Mingid tšikid olid Lexusega tulnud, mille peale Rene ütles kellegile: "Õuu vaata, mega piffid tulid Lexusega!" Tema üllatuseks tuli aga autost välja ta õde. Kui nad kahekesi kokku saavad, siis eriti äge, mis juttu nad ikka ajasid. Jossu oli autoga kohal, kuhu vajusime kõik peale ja ta viis mind Rõugesse ära.
No comments:
Post a Comment