Teeme nii nüüd, et kustutame Birgiti teksti suust ära

Ajaloo töö - paljutõotav algus, kirjutasin terve ühe A4 lehe teksti täis, aga allika analüüs ei meeldinud mulle üldse, kuna ma ei jõudnud seda väga palju tehagi. Ma arvan, et läks siiski hästi. Vene keele tund mööduski põhiliselt kunstiõpetusena, kus kõik, kellel veel silti polnud, hakkasid seda tegema. Õpetaja jagas neile lahkelt materjali ja ma pidin kääre ja muid asju andma, nagu ülejäänud päeva jooksulgi - koguaeg laenasin kellegile igasuguseid asju.

Vahetunnis läksime siis 2. maja allakorrusele, et oodata rebaseid, kellele silte kaela panna. Võttis aega, mis ta võttis ja nad tulid. Peatasin kohe Sillu kinni ja hakkasin talle asju kaela toppima. Alguses panin sildi, kuhu peale oli kirjutatud: Molo Silluke , Mul on nii paha, laske mind maha! :/ ja Olen nii nunnnu :) Siis panin talle ajalehe nööriga kaela, mille peale oli kirjutatud - Birgit isiklik postikana ja lõpuks mütsi pähe, mida ta ka terve päev kandis ja kuhu peale oli kirjutatud: "Hei, sina! Kao mu planeedilt minema!" Sillu ei kinkinudki mulle roosasid käpikuid, vaid hoopis selle painduva pehme lille. Erle sai ka Arkolt sellise. Hiljem Gristel väänas selle mu koti külge, mis seal siiani on:

Teised said kommi, nätsu, šokolaadi jne, mida eesti keele tunnis sööma hakati. Üldse sai meil päris palju nalja selle tunniajal. Naersime ja jutustasime. Mõned olid pettunud, kuna 10.b kõige hullemad viskasid need sildid minema või ei pannud neid kaela.

Vaatasin aknast välja, ja keda ma näen? Mina: "Näe, Laane tuleb kooli!"

Keegi klassist ütles: "Pange hilinemine!"

Saime teada, et neljapäeval on muusika tunni asemel tuleb meile rääkima Rebecca Kontus. See oli järjekordne nii super hea uudis. Ma fännasin teda kunagi, kui ta Suntribes oli. Hakkasin kohe ta laule laulma üle klassi, mille peale õpetaja mul taas vait käskis olla. Vahepeal pididki kõik täitsa vait olema, et õpetaja saaks midagi jälle seletama hakata. Esmalt pöörduski õpetaja minu poole: "Teeme nii nüüd, et kustutame Birgit teksti suust ära!"

Kaua ma vait ei saanud olla, kuna õpetaja rääkis eurodest ja sellest, mis rahad vanasti olid. Ma hakkasin "Maa õnnistusest" rääkima, kus olid taalrid ja naturaalmajandus. Juustu ja puude eest vahetati asju jne. Praegu võiks ka nii olla.

Õpetaja hakkas "Punamütsikesest" midagi rääkima, mille peale tekkis mul küsimus: "Kes Punamütsikese autor on?" Sain teada, et keegi prantslane Perrault. Kui taaskord keegi käskis vait olla, aga seekord inglise keele: "Shut up..", siis hakkasime me Jaanusega samal ajal laulma: "..and drivee." Rihanna on üldse teemaks viimasel ajal koolis, peale tantsud tähtedega, kus keegi tantsis laulu järgi "Please dont stop the music", mida nüüd iga päev koolis Jaanuse ja veel mõne suust kuuleb.

Õpetaja hakkas kirjandeid kokku korjama, mis nädalavahetusel kirjutama pidi. Ma ei pidanud, kuna ma käisin laagris. Sagu õpetajale: "Ich habe nicht!"

Õpetaja: "Ma saan aru, et sul pole habet praegu?!"

Käisime pannkooke söömas vahetunniajal ja siis filosoofiasse, kus hakkas taaskordne töövihiku täitmine. Õnneks sai mul ruttu ära ning sain saksat veits õppida jälle. Kõik oli umbe vaikne, järsku vaatame aknast välja - torm, lehed lendavad, vihma hakkas sadama ja puud õõtsusid.

Moks: "Kuidas ma nüüd koju saan?"

Gristel: "Meie oleme bemmiga!" (vihjates Keilile, kellega ta kooli käib)

Järgmisel vahetunnil üritasin kuidagi saksat õppida. Oleksin võinud tegelikult õppimist lõpust alustada, kuna esimesi lauseid just töös polnud. Ühed ainult olid, milleni ma olin õppimisega jõudnud. Enne tunni algust istusime veel koridoris ja ootasime õpetajat, lauldes ise seda laulu, mis teise rühma õpetaja meile õpetas. Kui kuulsime, et õpetaja tuleb, hakkasime kõik koos uuesti laulma. Läksime laulu saatel klassi ning õpetaja küsis, et mida me õppisime siis vahepeal. Küsis veel, et mis meil peas on? Ma otsisin kiirelt õpikust sõna tühi ja ütlesin. Meine Kopf ist leer (tõlk. minu pea on tühi). Kiitsin teise rühma õpetaja ja ültesin, et tahaksin teise rühma minna. Õpetaja oli kohe nõus. Ma hakkasin asju kokku panema ja ütles, et ma hakkan siis minema. Ta aga peatas mind, öeldes, et siis lähen, kui Austria õpetaja ära läheb - EGA ma poleks teda näha tahtnud ka, peale seda, kui ta mu peale karjuma hakkas, kui ma magama tunnis jäin.

Nii siis, hakkasime tööd tegema. Oskasin esimesi lauseid, aga täpselt siis, kui õpetaja mu lauanurgalt lambist töövihiku ära teisaldas, tulid need laused, mida ma õppinud polnud. Nüüd oli kõik läbi ka. Pidin leiutama natukene, koostasin lünkteksti ja üritasin lauanurgalt küünitada töövihikut. Ta võttis Merka töövihiku ka ära ja pani mu lauale, aga ta töövihiku vahel oli lausetega leht, aga minu kahjuks olid just need laused lehe kõige all, mida töös polnud.

Seega oli lootusetu olukorda ja Mast ainult tegi nägusid ja naeris mind. Ega ta ise ka ei osanud, selle tal aega oligi naerda. Teised kirjutasid hoolega. Või võtame kasvõi Hennu. Kui õpetaja mult töövihiku ära võttis, vaatas Henn otsa ja näitas keelt. See keelenäitamine oli nagu parastus - umbes, et: haha, jäid töövihikust ilma.

Vahetunnis tuli Mast ka veel jutuga, et ta tuleb ka vist teise rühma üle. Jaanus ütles ka tunni alguses koos minuga, et ta mõtleb ka teise rühma minemisele. Too on tarkade rühm, aga seal on lihtsam, kuna õpetaja ei tee nii palju töösid ja ta jutust saan ma palju rohkem aru ka. Kuigi mul on kahju jälle oma rühmast ära minna, kuna ma olen alati vanades asjades kinni, siis ma arvan, et meil hakkab teises rühmas ka nalja saama. 3 lolli tarkade rühma. Kapp ütles, et minge jah ära, nüüd saabki ta õppima hakata. Ma hakkan ta naermistest saksa keeles nüüd puudust tundma. Sest tavaliselt olime meie need, kes koguaeg naersid tunnis ega midagi teha ei osanud. Ma pidingi ta arust kurjajuur olema.

Aga vaevalt, et ta siiski õppima hakkab. Laiskus - see on me klassis põhiline. See jutt käis mata kohta ka, sest ma ei teinud midagi muud matas peale Kapi ja Mangoga rääkimise.

See oli ka hea, kui Henn oli peale pikka suve nüüd oma rauast joonlaua üles leidnud, millega ta jälle neid hääli hakkas tegema ja hiljem mitmetahulise peegli välja võttis ning kogu lagi päikesejänkudega täitus.

Väljas oli mõnusalt tuuline. Vaidlesin msnis Sannuga. Unustasin tallle bensukast tšeki võtta. Sannu: "no aitäh, ma lähen sul meelest."

Mina: "Sina ei lähe, tšekk läks!"

Homme lähme klassiga Tallinnasse Okupatsioonimuuseumisse ja Euroopa majja. Kõigeparem osa sellest on - palju vaba aega. Kahju on, et me koolis rebaste vahtralehe, kiivri, rohelise värvi ja kummikute kostüümi ei näe, aga nädalalõpp on veel ees ;)