Midagi sügisvaheajast

Olin just ärganud, kui ema helistas ja mind lasteaeda kutsus, et paari õpetajaga vestelda, kuna olin lubanud teha artikli nende käikudest erinevate loodusprojektide raames. Kõik kukkusid kohe seletama ja lapsed ka rääkisid mulle paar sõna. Loodan, et kirjutasin nende väärilise artikli lõpuks. Nagu üks lasteaia õpetaja ütles: "Meil on selline tore vilistlane, siis miks ka mitte." Siiani pole kuskil veel lasteaia laste tegevusi kajastatud ja nüüd ma toon nad nö kaardile.

Koju jõudnud, hakkas Glaser kohe seletama: "sa tead kõigest kõike, niii.." ja taaskord ma teadsin vajalikku informatsiooni, mida tal vaja oli laupäevase terminaatori esinemise kohta. Sain talt lisaks koolilaulu, mis ta ükskord juba saatma pidi. Hakkasin seda kuulama ja juba ma soovisingi, et oleks kool, mitte vaheaeg. Eriti siis, kui Sander hakkas rääkima: "millal möllu saab?" Kuigi oli esmaspäev, siis hakkas mul 101 mõtet peas genereerima, et millal siis jälle? pidu? Aga loodetavasti siis laupäeval. Saatsin talle tema lemmikalaulu ka "sinuga end elusana tunda võin", mille järgi ta kodus igavusest rokkida saaks.

Õhtupoole läksime Annu, Sagu ja Atsiga välja, kus oli külm ja puhus vali tuul. Hakkasin laulma: "Rannatuul, tuul tuul."

Sagu: "See on rohkem nagu külmkapituul!" - õigus küll jah.

Mul oli järjekordne laulutuju, aga lõpuks laulsin ma end ikkagi tuppa tagasi. Kuigi koju jõudmine polnud just eriti meeldiv, kuna suur tuba haises väga rõvedalt, tänu ühele mu venna sõbrale, kes seal juba viimased 3 tundi passinud oli.

Ma ei mäleta, mis ma tegin, aga magama jõudsin alles enne 1 .

Täna nägin ma unes oma vene keele õpetajat, kes oli mingi laadal ja müüs CD plaate. Tegelikult üritas ta mulle Terminaatori uut CD-d müüa, mis maksis ainult 80.-, kuigi Terminaatoril veel uut plaati pole, siis unenäos oli seal plaadil kõik uued laulud olemas. Üks mu sugulane pidi mulle selle plaadi välja tegema, aga lõpuks ma ostsin selle ikkagi ise ära.

Tegelesin pool päeva ajalooga. Kõigepealt otsisin riigieksami kodulehelt selle aasta ajaloo eksami teemad ja hakkasin siis Idamaade konspekti tegema, nagu õpetaja mul teha palus. Lisaks sellele kirjutasin lasteaia artikli valmis ja koristasin natuke tuba.

Õhtupoolikul tuli Kädi Rõugesse. Ootasime Atsi, aga tuli hoopis Immo, kellega me vallajamaja juurde kaasa läksime. Tagasi tulles tuli Ats meile vastu, hiljem liitus veel Annu, kelle poole me suundusimegi. Kuna Ats tahtis "Armastuse merd" vaadata, siis läksime suurtetuppa, kuni mul tuli idee jäätisekokteili teha. Annul oli selleks kokteilimasin olemas. Toppisime tolle siis jäätist täis ja kallasime mahla peale. Immo hakkas juba seda asja kokku panema, kui ma ütlesin: "Pane ikka korralikult kaas peale, muidu lendab pärast kõik välja seest." Tulemus oli aga see, et Immo keeras hoopis aluse sellel ära ja kogu mahl voolas ojadena laiali:

Ats: "Ei löönudki kaant pealt, lõi hoopis põhja alt!"

See oli nii naljakas. Me olime kõik mega kõveras. Annul aga polnud üldse lõbus. Immo istus rahulikult maha ja hakkas oma teed jooma, aga kuna me naersime, siis ta hakkas ka nii naerma, et tee ei tahtnud enam tassis püsida. Hakati siis koristama. Immo tilgutas seda värki Annule veel pükstele ka, mille peale Annu: "Immo on liikuv katastroof!"

Järjekordselt, kui just mina välja läksin, hakkas vihma sadama. Mõtlesime, et lähme huvikasse seniks, kuni sajab. Ats ja Sagu hakkasid piljardit mängima, ma leidsin albumi, mis hõlmas eelmise sajandi pilte (aastad u 1997-1999). Vanu häid avastusi, milline Suurjärve rand kunagi oli jne.

Pärastpoole läksime uuekale, kuni Kirss meid aknast nillima hakkas. Äkki käis mingi kolks, mille peale Ats: "Kirsimutt ajas helbekausi ümber." Lehvitasin talle, mille peale ta aru sai vist, et meie aru saime ja läks ära aknapealt.

Õhtul hakkasin kohustuslikku kirjandust lugema "Kuristik rukkis", millest ma nii vaimustusse sattusin, et ma oleks seda vist hommikuni lugenud, kui nii suurt und poleks olnud.